Redaktsioon: 21. august 2014, kell 15:33 redigeeri Rotlink (arutelu \| kaastöö) 1327 muudatust P surnud link ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. september 2014, kell 20:27 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
3. rida: '''Vanausulised''' (ka '''staroveeretsid''', halvustavalt '''raskolnikud'''; [[vene keel]]es ''староверы, старообрядцы'') on [[17. sajand]]il [[Vene Õigeusu Kirik]]ust eraldunud usuline liikumine. [[File:Nikon titularnik.jpg\|pisi\|[[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Nikon (Moskva patriarh)]]]] ==Ajalugu== [[Pilt:Alexis I of Russia.jpg\|pisi\|[[Moskva tsaar]] [[Aleksei Mihhailovitš]]]] Õigeusu kiriku jumalateenistusi viidi kuni [[17. sajand]]ini läbi paralleelselt [[Konstantinoopol]]ist ja [[Jeruusalemm]]ast pärit [[liturgia\|liturgiliste]] reeglite järgi. [[1652]] algatas ~~Vene~~[[Moskva ~~õigeusu~~ja kogu Venemaa patriarh]]i [[~~patriarh~~Nikon (Moskva patriarh)\|Nikon]]i [[reform]]id, mis olid suunatud rituaalide ja doktriinide vastavusse viimisele [[Õigeusu kirik\|Kreeka emakirikuga]]. Samas oli kreeka õigeusu kiriku [[liturgia]] vahepeal muutunud. Teda toetas [[Moskva tsaar]] [[Aleksei I]]. Tsaar ja patriarh kutsusid abiks mitmeid välismaiseid (eeskätt [[Kreeka]] ja [[Ukraina ajalugu#Uusaeg\|Ukraina]] alade [[uniaadikirik]]u vaimulikke) nõuandjaid ning toetusid osalt ka oma isiklikule maitsele. '''Reformid kokkuvõtlikult''': 24. rida ⟶ 25. rida: [[1681]] ja [[1685]] aasta kirikukogud andsid õnnistuse nn idainkvisitsioonile ning algas vanausuliste tagakiusamine. Rakendati [[surmanuhtlus]]t, peksu, [[küüditamine\|küüditamist]], vara konfiskeerimist; hukatute arvu on hinnatud mitmele kümnele tuhandele. Pealöök anti vastupanijate keskusteks kujunenud [[klooster\|kloostrite]] pihta, mida mõnel pool oldi sunnitud sõjaväega piirama. Tühjenenud kloostritesse toodi mujalt uued asukad, kes said ka uue vaimulikkonna alustaladeks. [[Pilt:Boyaryna Morozova by V.Surikov (1884-1887, Tretyakov gallery).jpg\|thumb\|right\|220px\|Bojaarinna Morozova<br>Vassili Surikovi maal]] Vanausulised põgenesid riigi asustamata äärealadele ja emigreerusid ka naaberriikidesse. [[Kaluuga oblast]]is [[Borovsk]]is piinati [[1675]]. aastal surnuks kaks Sokovinite bojaarisoost õde – Feodossia Morozova ja Jevdokia Urussova. Vahistatud bojaarinna Morozovat on maalil kujutanud [[Vassili Surikov]]. Pärast pagendust ja piinamist põletati [[1682]]. aastal elusalt kangekaelne vanausu kaitsja ülempreester [[Avvakum]]. Tema surma järel tõusis vanausuliste vaimseks juhiks Suzdali vaimulik Nikita Dobrõnin. Ta kohtus ka [[patriarh Joakim]]iga ning suutis [[teoloogia\|teoloogilises]] [[dispuut\|dispuudis]] viimase kimbatusse viia. Näis, et Joakim oli peaaegu valmis vana ja uue kombe pooldajaid ühendama. Vanausulised juubeldasid, kuid Joakim reetis Nikita ja viimane hukati.

Vanausulised: erinevus redaktsioonide vahel