Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
54. rida:
[[1217]]. aastal tegid Novgorodi väed ja [[Pihkva vürst]] Vladimir (mõningail admeil koos eestlastega) eduka sõjakäigu Lõuna-Eesti aladele. [[1218]]. aastal tungisid Novgorodi väed uuesti Liivimaale ning piirasid edutult [[Cēsis|Võnnu]] [[Võnnu ordulinnus|linnuses]] asuvat ordumeistri residentsi.
 
[[1221]]. aastal piirasid Novgorodi ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] vürsti[[suurvürst]]i [[Juri II Vsevolodovitš]]i väed koos 600 leedulasega jällegi ordumeistri [[Võnnu ordulinnus]]t.
 
{{kas|[[1222]]}}. aastal vallutasid ja hävitasid Novgorodi ja Pihkva väed ordule kuuluvad kindlused [[Viljandi ordulinnus]]se ja [[Otepää linnus]]le (mõningatel andmetel koos eestlastest liitlastega).
 
Pärast [[1223]]. aasta [[Ümera lahing (1223)|Ümera lahing]]ut, tegi Pihkva ja Novgorodi 20 000 meheline vägi vürst [[Jaroslav Vsesolod]]i (Suzdali vürsti vend) juhtimisel sõjakäigu Liivi- ja Eestimaale. Selle käigus jõuti Tallinnani välja ning vene [[letopiss]]i andmetel "vallutati kogu [[tšuudid]]e maa" - (''«повоевало всю землю Чюдскую»''). Tagasiteel jäeti Jurjevisse ja Otepääle venelaste garnisonid, mis aga [[1224]]. aastal orduvägede poolt vallutati ning antud territooriumil moodustati [[Tartu piiskopkond]]. {{vaata|Tartu lahing (1224)}}