Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
48. rida:
== Mõõgavendade ordu sõjad vene vürstiriikidega ==
{{Vaata|Ristisõjad Venemaal}}
Pärast Liivimaa vallutamist said Mõõgavendade ordu maavalduste piiriks [[Ingerimaa]], [[Peipsi järv]] ning [[Pihkvamaa]] ja [[Novgorodi vabariik]]. Esimesed relvakonfliktid ordu ja Novgorodi vägede vahel leidsid aset [[1212]]. aastal, mil Novgorodi vürst [[Mstislav Udalõi]] ehk [[Mstislav Mstislavitš]] tegi esimese sõjaretke ordu kontrolli all olevatele [[
{{kas|1215}}. aastal, [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Ordu ja eestlaste vahel toimuva võitluse ajal]] korraldas Novgorodi vürst Mtsislav koos oma venna, Toropetsi vürsti Davidi, ja Pihkva vürstiga sõjaretke. 15 000 sõdalasega jõuti [[Soome laht|Soome lahe]] äärde välja. Sõjakäigul orduvägesid ei kohatud, kuid nõuti andamit eestlastelt, piirati [[Põltsamaa]] kaitserajatisi ning võeti elanikelt 700 [[grivna]]t andamit ja laastati ümberkaudseid külasid.
[[1217]]. aastal tegid Novgorodi väed ja [[Pihkva vürst]] Vladimir (mõningail admeil koos eestlastega) eduka sõjakäigu Lõuna-Eesti aladele. [[1218]]. aastal tungisid Novgorodi väed uuesti Liivimaale ning piirasid edutult [[Cēsis|Võnnu]]
[[1221]]. aastal piirasid Novgorodi [[Vladimiri vürstiriik|Vladimiri vürstiriigi]] vürsti [[Juri Vsevolodovitš]]i väed koos 600 leedulasega jällegi ordumeistri [[Võnnu
[[1222]]. aastal vallutasid ja hävitasid Novgorodi ja Pihkva väed ordule kuuluvad kindlused [[Viljandi]]s ja [[Otepää]]l (mõningatel andmetel koos eestlastest liitlastega).
70. rida:
{{vaata|Tartu maks}}
{{Pildid kõrvuti|paremale|Zakon Kawalerów Mieczowych COA.svg|140|SwordBrothers.svg|120|Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat}}
== Mõõgavendade ordu haldusorganisatsioon Vana-Liivimaal ==
| |||