Alalõualuu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
|||
7. rida:
== Roomajad ==
=== Madudel ===
Erinevatel [[maolised|madude]] [[sugukond (bioloogia)|sugukondadel]] on looduses ka erinevad toitumismehhanismid, nii näiteks liiguvad üsna väikeste ja kergete (olenevalt liigist - 1 gr) [[ahassuumadulased|ahassuumadulaste]] alalõua hammastega osad toidu (peamiselt [[sipelgad]] ja nende [[vastne|vastsed]]) neelamisel suhu ja [[suu]]st välja justkui tõmmates [[saakloom]]a oma [[söögitoru]]sse.<ref>Donald W. Linzey,
Paljudel madudel kinnitub alalõualuu [[näokolju]] eesosa külge venivate sidemetega, mistõttu on nad suutelised alla neelama endast tunduvalt jämedamat saaki.<ref>Bernard Grant Campbell, [http://books.google.ee/books?id=p-L-1BXTNLEC&pg=PA279&dq=mandible+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=B1HBUqCfMobQ7AaY5ID4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=mandible%20in%20snakes&f=false Human Evolution: An Introduction to Mans Adaptations],
Madude ohutuks käsitlemiseks on oluline teada alalõualuu asukohta. Et madudele mitte olulist valu põhjustada, tuleks nende kättevõtmisel asetada sõrmed sobivalt nii altpoolt alalõualuu auku kui ka pealt ilmselt peakolju vastu, et madu ei pääseks enesekaitseks hammustama. Ettevaatust aga osade [[mürkmadu]]dega, nende [[ülalõualuu]]l paiknevad hambad võivad osutuda piisavalt pikaks ja liikuvaks (väljudes hammustamise ajal suu külgedelt). ▼
▲Madude ohutuks käsitlemiseks on oluline teada alalõualuu asukohta. Et madudele mitte olulist valu põhjustada, tuleks nende kättevõtmisel asetada sõrmed sobivalt nii altpoolt alalõualuu auku kui ka pealt ilmselt peakolju vastu, et madu ei pääseks enesekaitseks hammustama. Ettevaatust aga osade [[mürkmadu]]dega, nende [[ülalõualuu]]l paiknevad hambad võivad osutuda piisavalt pikaks ja liikuvaks (väljudes hammustamise ajal suu külgedelt).
== Imetajatel ==
=== Inimesel ===
| |||