16. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

[[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il pidasid Vana-Liivimaa naaberriigid [[Moskva suurvürstiriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] omavahelisi sõdasisõdu slaavlastega asustatud alade pärast (tänapäeva Venemaa ja [[Valgevene]] territoooriumil) (Vt. [[Moskva-Leedu sõjad]])

[[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|Aastatel 1500–1503]] toimunud Moskva-Leedu sõjas sõlmisid ordumeister ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandras]] sõjalise liiduleppe, millega nad kavatsesid asutud Moskva vastu ühiselt. 21. juunil [[1501]] astus Leedu, Vene ja Žemaitija poolel sõtta Vana-Liivimaa. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel vene vägesid [[Seritsa lahing]]us ningja 8. septembril võtsid [[Ostrov]]i. Siiski pidid nad alanud epideemia tõttu taganema.

1502. aasta sügisel läksid vene väed pealetungile nii Liivimaal kui ka Leedus, saavutades rea võite. Vürst [[Daniil Štšenja]] rüüstas Liivimaa kirdeosa ja märkimisväärset osa Eestist, vene väed võitsid orduvägesiorduvägesid [[Helme linnus]]e juures. [[Suurhord]]i vägede rünnak sundis [[Ivan III]] paiskama sinna vene vägesid põhjast. Vene vägede ja [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] liitlasvägede ühendatud jõududega löödi rünnak tagasi.

[[1502]]. aasta jooksul proovis Liivimaa rüütlivägi edutult vallutada [[Pihkva]]t (kaks korda), [[Krasnõi Gorodok]]ki, [[Irboska]]t. [[150325. märts]]. aastail [[25. märts1503]]il sõlmiti Leedu vahendusel Liivimaa ja Moskva vahel kuueks aastaks vaherahu, millega põhimõtteliselt kinnitati asjade sõjaeelset seisu. Rahu pikendati enam-vähem samadel alustel ka [[1509]]., [[1521]]., [[1531]]. ja [[1551]]. aastal.

[[1530]]. aasta oktoobris olisuri ootamatult senine Saare-Lääne ja ka [[Tallinna piiskop]] [[Georg von Tiesenhausen]] ootamatult surnud ning Saare-Lääne toomkapiitel ja rüütelkond valisid uueks piiskopiks kohaliku aadelkonna seast pärineva [[Reinhold von Buxhoeveden]]i. Kuid juba tema valimise ajal avaldasid mitmed [[Läänemaa]] aadlikud eesotsas mõjuvõimsa rüütelkonna liidri [[Georg von Ungern]]iga valitud piiskopi ehk elekti vastu meelt.

Pärast [[1557]]. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari [[Ivan IV]] ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise [[Kaasani khaan]]i [[Šig-Alei]] juhtimisel [[1558]]. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ja vallutas maikuusmais [[Narva]], juunis [[Vastseliina]] ningja juulis [[Tartu]]. Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat [[Rõngu linnus]]e vallutamisest ei suudetud korda saata. [[1559]]. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus]]ele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. [[1559]]. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret.

[[1560]]. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ningja vallutasid [[Aluliina]]. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut [[Härgmäe lahing]]us ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus [[Viljandi]]. [[Paide]]t ei õnnestunud venelastel aga vallutada. [[1561]]. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end [[Rootsi]] kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. [[1562]]. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. [[1564]]. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, [[Maasilinna foogtkond]] Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla.

Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud [[2. august]]il [[1560]] hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud Härgmäe lahingut, mille käigus [[Vene]] väed purustasid Liivimaa ordu väliväed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. Juriidiliselt võttes on sobivamaks terminikstärminiks peetud siiski [[1561]]. või [[1562]]. aastat, kuna selleks ajaks oli Põhja-Eesti alistunud Rootsile ja Liivi ordu [[Poola]]le, samas kui Põhja-Eesti oli läinud [[Rootsi]] ja Lääne-Eesti [[Taani]] võimu alla ning Ida-Eestit okupeerisid Vene väed.

[[1562]]. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]. [[1569]]. aastal moodustasid need seni personaaluniooni alusel valitsevat riiki [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]] riigi ning Liivimaa hertsogkond kuulus järgnevaltseejärel [[Poola kroonimaad]]e hulka.

Moskva tsaaririigi valduses olid 1561. aastaks, [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] vägede poolt [[1558]]. aastal vallutatud [[Tartu piiramine (1558)|Tartu linn]], [[Tartu piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning osa endise Liivi ordu territooriumist: [[Narva ordulinnus]] (1558–1581) ja [[Pärnu]] (1575–1582), [[Haapsalu]] (1576–1581), [[Karksi ordulinnus]] (1579–1582), [[Kirumpää piiskopilinnus]] (1558–1579), [[Laiuse ordulinnus]] (1558–1582), [[Lihula linnus]] (1576–1581), [[Koluvere loss]] (1576–1581), [[Vasknarva ordulinnus]] (1558–1582), [[Padise klooster]] (1576–1580), [[Tarvastu ordulinnus]] (1570–1582) ja [[Toolse ordulinnus]] (1558–1581) ja ümberkaudsed alad, kus suuremal osal vallutatud alast kehtis Moskva tsaaririigi võim kuni [[1582]]. aastani.

1561. aastal püüdis [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV]] lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimase meessoost liikme [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i õega. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta 1561. aasta sügisel ningja taasalgasLiivimaal sõjategevusalgas Liivimaaluuesti sõjategevus. 1561. aasta septembris vallutasid Poola väed Mikołaj Radziwiłłi juhtimisel pärast viiepäevast piiramist [[Tarvastu ordulinnus]]e, vastupealetungil Poola vägedele purustasid vürstid [[Vassili Glinski]] ja [[Pjotr Serebrjanõi]] aga Radziwilli väed Pärnu lähedal ning purustasid lõplikult Tarvastu ordulinnuse. 1562. aastal toimus sõjategevus Pihkva- ja Valgevenemaal: leedulased Opotška lähedal ja Vene väed [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigis]], [[Vitebsk]]i, [[Orša]] juures.

Erikule Johani iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ning anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l toimunud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene vägede kätte. Johan keeldus, käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult, pärast Rootsi vägede poolset Abo piiramist, Johan III koos oma naisega [[Katarzyna Jagiellonka]]ga vahistati ja toimetati [[Stockholm]]i. 1563. aastal andis kuningas Erik XIV korralduse hõivata Johani linnused Eestimaal ning rootsiRootsi väed hõivasid [[Karksi ordulinnus]]e.

1563. aasta alanud Taani-Norra ja Rootsi vahelises sõjas, Taani kuninga poolt sõjakuulutamise järel, [[28. juuli]]l asusid Rootsi väed ka piirama hertsog [[Magnus]]ele kuulunud [[Haapsalu linnus]]t, mille vallutasid pärast 10 -päevast piiramist ningja rüüstasid ka [[Läänemaa]]d. 1563. aasta septembris piirasid Rootsi väed ka nädala jooksul [[Koluvere piiskopilinnus]]t. kuid Poola vägede lähenemisel põgenesid [[Koluvere (Kullamaa)|Koluvere]] juurest Tallinnasse jättes maha [[suurtükk]]e.

Rootsi vägede Koluvere piiramise ajal tegid Poola kuninga vasalli, [[Kuramaa hertsog]]i Kettleri väed üllatusrünnaku Haapsalu piiskopilossile ning hõivased selle ning. Kettleri kutsel tulid hertsog Magnuse põgenenud vasallid saaremaaltSaaremaalt tagasi HaapsalusseHaapsallu. RoootsiRootsi väed kogusid enmnastennast ja taasvallutasidvallutasid Haapsaluuuesti ningHaapsalu. HaapsaluseHaapsallu kogunenud ülikud vangistati ningja saadeti Stockholmi vangistusse.

1563. aasta septembris tegid Rootsiga sõjas olecvad Lübecki vabalinna kaupmehed kaubareisi Narva, kuid tagasiteel peeti osa neist kinni [[Suursaar]]e juures Rootsi sõjalaevade poolt kinni ja konfiskeeriti.

[[1577]]. aastal toimus suur Moskva tsaaririigi ja [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[Magnus]]e vägede poolt [[Tallinna piiramine (1577)|Tallinna piiramine]] ja samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda [[Kuramaa piiskopkond]]a. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] lähedal. Samal aastal vallutasid Rzeczpospolita väed [[Pihkva]] ning rootsiRootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]].

[[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ningja [[10. august]]il [[1583]]. Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Rzeczpospolitale.

Aastatel 1598–1599 toimus [[Sõda Sigismundiga|sõda]] [[Rootsi troon]]i pärast [[luterlus|luterliku]] [[hertsog Karl]]i janing [[1587]]. aastal [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] ja 1592. aastal ka [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]] valitud [[katoliku usk|katooliku]] [[Zygmunt III Waza]] vahel. Sõja lahingud toimusid ka [[Narva]]s.

**[[150213. september]], [[13. september1502]] – toimus [[Smolino lahing]], mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga.

*[[1524]] – Tallinnas toimus [[Püha Katariina klooster|dominiiklaste kloostris]], [[Pühavaimu kirik|Pühavaimu]] ja [[Oleviste kirik]]utesse ning lõhkus [[pildirüüste|pühapilte, altareid ja muud kirikuinventarikirikus]], Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja [[Melchior Hoffmann]].

*[[1526]] – Ordumeister Plettenberg sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[vasall]]iks.

*[[1557]] – [[Posvoli rahu]], mille järel Moskva tsaar süüdistas Liivimaad vaherahutingimuste rikkumises ningja Tartu maksu maksmatajätmises.

**[[1558]] – Jaanuari lõpul tungis Moskva tsaari sõjavägi tatarlase [[Šig-Alei]] juhtimisel Tartu piiskopkonda. Rüüsteretked toimusid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka venelaste abiväed Viļaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Venelased jõudsid ka Järvamaale, laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa ja Jõhvi külad. Seejärel korraldasid liivimaalased vasturetki Narva jõe idakaldale ningja Pihkvamaale.

**1558, [[11. mai]] – vene väed vallutasid pärast tulekahju puhkemist [[Narva lahing (1558)|Narva]].

*[[1563]]–[[1570]] – [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]], mille lõpetas [[Stettini rahu]]

**1563 – rootslased vallutasid Läänemaa ja ka pool Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad, Hiiumaa

**[[1565]] – Poola teenistuses olnud Liivimaa [[mõisamehed]] vallutasid Pärnu ja taanlased Lihula.

**[[1569]] – Taani ja Lübecki ühendatud laevastik pommitas Tallinna