Moskva-Leedu sõda (1500–1503): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
21. rida:
 
== Eellugu ja sõja algus ==
Moskva-Leedu sõda oli sõda ühelt poolt Moskva suurvürstiriigi ja teiselt poolt Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlase [[Vana-Liivimaa]] vahel, mille kutsus esile esimese püüd territoriaalsele ekspansioonile. Pärast põhjavene maade ühendamist ja tsentraliseeritud vene riigi tugevdamist kerkis Moskva suurvürstiriigi ette küsimus läänevene maade ühendamisest, mis olid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kontrolli all. Võitlus Moskva ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstirigi vahel läänevene maade pärast põhjustas rea vene-leedu sõdu XV—XVIXV–XVI sajandil. Vene-Leedu sõda aastatel 1500–1503 oli järjekorras teine.
[[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|thumb|300px|Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini]]
[[Pilt:Ivan III of Russia.jpg|thumb|left|[[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] suurvürst Ivan III]]
27. rida:
[[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|Esimene Moskva-Leedu sõda]] (1487–1494) lõppes enamuse Verhovski vürstiriikide territooriumite ühendamisega Moskva vürstiriigiga; [[Smolensk]] jäi siiski Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valdusesse. Suurvürstiriigis algas [[õigeusk]]like religioosne tagakiusamine [[katoliku kirik|katoliiklaste]] poolt. Läänevene vürstid hakkasid otsima kaitset Moskva suurvürstilt Ivan III-lt. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Aleksandrase katse pöörata katoliiklaseks oma naine Jelena ([[Ivan III]] tütar) kutsus esile Ivan III rahulolematuse ja ta hakkas võtma oma teenistusse ülejooksikuid.
==Leedu ettevalmistused sõjaks==
Sõjaohu ees otsis Leedu suurvürst Aleksandras liitlasi ning saavutas [[1499]]. aasta mais [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Jan Olbracht]]iga - oma vennaga, [[1413]]. aastal sõlmitud [[Gorodlo unioon]]i uuendamise ja kinnitamise. Gorodlo uniooniga sõlmisid Leedu suurvürst [[Vytautas]] ja Poola kuningas [[Władysław II Jagiełło]] liidulepingu Poola-Leedu riigi liitmiseks. Leedu suurvürst tunnistas Poola kuninga ülemvõimu, osa Jogaila valdustest Leedus läksid Poola kuningriigi valdusse, Leedu suurvürsti tiitel kuulus järgnevalt Poola kuninga tiitlisse. Leedu suurvürsti tiitel muudeti päritavaks. Leedus viidi sisse analoogne [[haldusjaotus]] Poolaga, asutati ka [[Vilno]], [[Trakai]] [[vojevood]]ide ja [[kastellaan]]ide ametikohad; leedu aadlikele anti samad õigused poola [[šlahta]]ga. 1499. aastal võeti Vilno sejmil vastu otsus, mille kohaselt ei võinud valida edaspidi Leedu suurvürsti ilma poola šlahta nõusolekuta ja samuti ka Poola trooni valitsejat ei võidud valida ilma leedupoolse nõusolekuta. Leedu alustas ka läbirääkimisi [[Liivi ordu]] ja [[Suurhord]]iga.
 
==Sõjategevus==
Aprillis [[1500]] läksid Ivan III alluvusse vürstid [[Semjon Ivanovitš Belski]] (kellele kuulusid maa-alad [[Tver]]i linnast loodes ja [[Belaja]], [[Mtsensk]]i ja [[Serpeisk]]), [[Vassili Ivanovitš Šemjatšitš]] ([[Novgorod-Severski]]i vürst) ja [[Semjon Ivanovitš Možaiski]] ([[Starodub]]i vürst, kellele kuulusid Tšernigov, Starodub, Gomel, Ljubetš, Karatšev ja Hotiml), koos oma valdustega.
 
Valdused moodustasid märkimisväärse territooriumi Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi idaosas, koos linnadega [[Belaja]], [[Novgorod-Severski]], [[Rõlsk]], [[Radogoštš]], [[Starodub]], [[Gomel]], [[Tšernigov]], [[Karatšev]], [[Hotiml]]. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik nõudis maade tagastamist, Ivan III keeldus ja otsustas esimesena maikuusmais [[1500]]. aastal alustada loode- (Toropetsi ja Belaja), lääne- ([[Dorogobuž]]i ja Smolenski) ja edelasuunal (Starodubi ja Novgorod-Severski suunal) sõjategevust Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vastu.
 
Edelasuunal hõivasid Moskva väed [[vojevood]] [[Jakov Koškin]]i juhtimisel [[Brjansk]]i, [[Mtsensk]]i ja [[Serpeisk]]i, mille vürstid tulid Ivan III poole üle. Alistusid linnad Gomel, Novgorod-Severski, Tšernigov, [[Potšep]], Rõlsk ja teised. Venelaste poole läksid üle vürstid [[Trubetskoi]]d ja [[Mosalski]]d.
41. rida:
 
==Liivi ordu sõttaastumine==
[[21. juuni]]l [[1501]]. aastal sõlmiti [[Liivi ordu]] ja Leedu vahel [[Venden]]is liiduleping janing Liivi ordu astus Leedu, Vene ja Žemaitija poolel sõtta Vana-LiivimaaLiivimaaga. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel veneVene vägesid [[Seritsa lahing]]us ningja 8. septembril võtsid [[Ostrov]]i. Siiski pidid nad alanud epideemia tõttu taganema. Ka Leedu, Vene ja Žemaitija vägi läks rünnakule, kuid ei suutnud vallutada [[Opotška]] linna vallutada. Sügisel läksid Moskva väed pealetungile nii Liivimaal kui ka Leedus, saavutades rea võite (D. Štšenja rüüstas Liivimaa kirdeosa ja märkimisväärset osa Eestist, veneVene väed võitsid orduvägesiorduvägesid [[Helme linnus]]e juures.
{{Vaata|Liivimaa-Moskva sõda}}
Moskva-Leedu sõjategevuses võitsid Moskva väed Leedu, Vene ja Žemaitija vägesivägesid [[4. november|4. novembril]] [[Mstislavli lahing]]us, kuigi [[Mtsensk]]i linna ennast vallutada ei õnnestunud).
 
1501. aastal liitus sõjategevusega Moskva tsaari liitlase Kaasani khaaniriigi vastane [[krimmitatarlased|krimmitatarlaste]] [[Suurhord]], mille väed sõdisid 1500. aastal Kaasani khaaniriigiga, 1501. aasta esimesel poolel aga alustasid sõjaretki Moskva tsaari alluvusse läinud vürstide aladele ([[Rõlsk]]i, Novgorod-Severskini ja jõudsid välja isegi [[Brjansk]]ini. [[Suurhord]]i vägede rünnak sundis Ivan III paiskama sinna veneVene vägesid põhjast. Moskva vägede ja Krimmi khaaniriigi liitlasvägede ühendatud jõududega löödi rünnak tagasi. Viimane [[Suurhordi khaan]] Šeik Ahmad kaotas sõjategevuse Moskva ja Krimmi vägedele ning kaotas ka oma riigi ja põgenes Leetu. Suurhordi valdused liideti Krimmi khaaniriigiga.
 
1501. aasta, 17. juunil 1501 suri [[Poola kuningas]] [[Jan Olbracht]], Jan Olbrachti surma järel 25. oktoobril 1501. aastal võeti vastu ka [[Melnitski privileeg]], millega määratleti, et sellest ajast moodustavad Poola ja Leedu ühise riigi, mida valitses üks kuningas, kes valiti [[Krakov]]is. 12. detsembril 1501. aastl krooniti [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandras]] [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürstiks. Seni erinevate vaenlaste vastu Poola-[[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] ja [[Osmani impeerium]]i ning Leedu-Moskva suurvürstiriigi vastu võidelnud riigid liitusi ühiseks [[Poola-Leedu]] riigiks.
 
[[1502]]. aasta jooksul proovis Liivimaa rüütlivägi edutult vallutada [[Pihkva]]t (kaks korda), [[Krasnõi Gorodok]]ki, [[Irboska]]t. Läänesuunal piirasid Moskva väed juulikuus [[Smolensk]]it ja [[Orša]]t, kuid suure Leedu, Vene ja Žemaitija väe lähenemine sundis Ivan III poega Dmitri Žilkat Moskva väed ära viima.
 
Pärast seda tegid Moskva väed rea rüüsteretki Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi sügavusse (Krimmi khaani Mengli I Girei vägi (90 000 meest) ründas Leedu, Vene ja Žemaitijat ja Poolat ning tühjendas kõik Lutski, [[Turov]]i, [[Lvov]]i, [[Brjaslav]]i, [[Lublin]]i, [[Višnetsk]]i, [[Beltsa]], [[Krakov]]i piirkonnas), lastes seda järjekindlalt verest tühjaks. Sõtta Leeduga liitus ka Moldaavia vürst [[Ştefan cel Mare]]. Sõjaline olukord sundis Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Aleksandrast suunama oma pingutused rahulepingu sõlmimisele.
 
==Vaherahu sõlmimine==
25. märtsil [[1503]] sõlmiti kuueks aastaks [[Blagoveštšenski vaherahu]] kuueks aastaks. Selle järgi sai Moskva suurvürstiriik suure territooriumi [[Dnepr]]i ja [[Okaa]] ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas [[Tšernigov]], [[Gomel]], [[Novgorod-Severski]] ja [[Brjansk]]. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik jäi ilma 70 vallast, 22 linnast ja 13 külast ligikaudu 1/3 oma territooriumist. 2. aprillil [[1503]] sõlmiti vaherahu Vana-Liivimaaga, mille järgi kindlustas Moskva suurvürstiriik oma piirid kuni [[Liivimaa-Moskva sõda|Liivimaa-Moskva sõjani]].
 
== Vaata ka: ==