Moskva-Leedu sõda (1500–1503): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
|||
21. rida:
== Eellugu ja sõja algus ==
Moskva-Leedu sõda oli sõda ühelt poolt Moskva suurvürstiriigi ja teiselt poolt Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlase [[Vana-Liivimaa]] vahel, mille kutsus esile esimese püüd territoriaalsele ekspansioonile. Pärast põhjavene maade ühendamist ja tsentraliseeritud vene riigi tugevdamist kerkis Moskva suurvürstiriigi ette küsimus läänevene maade ühendamisest, mis olid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kontrolli all. Võitlus Moskva ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstirigi vahel läänevene maade pärast põhjustas rea vene-leedu sõdu
[[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|thumb|300px|Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini]]
[[Pilt:Ivan III of Russia.jpg|thumb|left|[[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] suurvürst Ivan III]]
27. rida:
[[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|Esimene Moskva-Leedu sõda]] (1487–1494) lõppes enamuse Verhovski vürstiriikide territooriumite ühendamisega Moskva vürstiriigiga; [[Smolensk]] jäi siiski Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valdusesse. Suurvürstiriigis algas [[õigeusk]]like religioosne tagakiusamine [[katoliku kirik|katoliiklaste]] poolt. Läänevene vürstid hakkasid otsima kaitset Moskva suurvürstilt Ivan III-lt. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Aleksandrase katse pöörata katoliiklaseks oma naine Jelena ([[Ivan III]] tütar) kutsus esile Ivan III rahulolematuse ja ta hakkas võtma oma teenistusse ülejooksikuid.
==Leedu ettevalmistused sõjaks==
Sõjaohu ees otsis Leedu suurvürst Aleksandras liitlasi ning saavutas [[1499]]. aasta mais [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Jan Olbracht]]iga
==Sõjategevus==
Aprillis [[1500]] läksid Ivan III alluvusse vürstid [[Semjon Ivanovitš Belski]] (kellele kuulusid maa-alad [[Tver]]i linnast loodes ja [[Belaja]], [[Mtsensk]]i ja [[Serpeisk]]), [[Vassili Ivanovitš Šemjatšitš]] ([[Novgorod-Severski]]i vürst) ja [[Semjon Ivanovitš Možaiski]] ([[Starodub]]i vürst, kellele kuulusid Tšernigov, Starodub, Gomel, Ljubetš, Karatšev ja Hotiml), koos oma valdustega.
Valdused moodustasid märkimisväärse territooriumi Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi idaosas, koos linnadega [[Belaja]], [[Novgorod-Severski]], [[Rõlsk]], [[Radogoštš]], [[Starodub]], [[Gomel]], [[Tšernigov]], [[Karatšev]], [[Hotiml]]. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik nõudis maade tagastamist, Ivan III keeldus ja otsustas esimesena
Edelasuunal hõivasid Moskva väed [[vojevood]] [[Jakov Koškin]]i juhtimisel [[Brjansk]]i, [[Mtsensk]]i ja [[Serpeisk]]i, mille vürstid tulid Ivan III poole üle. Alistusid linnad Gomel, Novgorod-Severski, Tšernigov, [[Potšep]], Rõlsk ja teised. Venelaste poole läksid üle vürstid [[Trubetskoi]]d ja [[Mosalski]]d.
41. rida:
==Liivi ordu sõttaastumine==
[[21. juuni]]l [[1501]]
{{Vaata|Liivimaa-Moskva sõda}}
Moskva-Leedu sõjategevuses võitsid Moskva väed Leedu, Vene ja Žemaitija
1501. aastal liitus sõjategevusega Moskva tsaari liitlase Kaasani khaaniriigi vastane [[krimmitatarlased|krimmitatarlaste]] [[Suurhord]], mille väed sõdisid 1500. aastal Kaasani khaaniriigiga, 1501. aasta esimesel poolel aga alustasid sõjaretki Moskva tsaari alluvusse läinud vürstide aladele ([[Rõlsk]]i, Novgorod-Severskini ja jõudsid välja isegi [[Brjansk]]ini. [[Suurhord]]i vägede rünnak sundis Ivan III paiskama sinna
[[1502]]. aasta jooksul proovis Liivimaa rüütlivägi edutult vallutada [[Pihkva]]t (kaks korda), [[Krasnõi Gorodok]]ki, [[Irboska]]t. Läänesuunal piirasid Moskva väed juulikuus [[Smolensk]]it ja [[Orša]]t, kuid suure Leedu, Vene ja Žemaitija väe lähenemine sundis Ivan III poega Dmitri Žilkat Moskva väed ära viima.
Pärast seda tegid Moskva väed rea rüüsteretki Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi sügavusse (Krimmi khaani Mengli I Girei vägi (90 000 meest) ründas Leedu, Vene ja Žemaitijat ja Poolat ning tühjendas kõik Lutski, [[Turov]]i, [[Lvov]]i, [[Brjaslav]]i, [[Lublin]]i, [[Višnetsk]]i, [[Beltsa]], [[Krakov]]i piirkonnas), lastes seda järjekindlalt verest tühjaks. Sõtta Leeduga liitus ka Moldaavia vürst [[Ştefan cel Mare]].
==Vaherahu sõlmimine==
25. märtsil [[1503]] sõlmiti kuueks aastaks [[Blagoveštšenski vaherahu]]
== Vaata ka: ==
|