|
==Ajalugu==
Esimene teave mõisast Vihula piirkonnas on Eestimaa rüütelkonna arhiivis säilinud ürik [[16. sajand]]ist, mis kinnitab, et perekonna esiisa, Taani rüütel [[Odvard von Lode]] saatis [[Taani kuningas|Taani kuningat]] [[Knut VI|Canute VI]]-t tema ristikäigul paganliku Eesti vastu aastal [[1197]] ja vastutasuks teenete eest Taani kuningakoja ees anti talle suured maa-alad [[Taani valdused Eestis|Põhja-Eestis]]. Reaalse kontrolli maade üle said [[Taani kuninga vasallid Eestis]] alles pärast [[1219]]. aastal alanud Põhja-Eesti vallutamist.
Vihula mõisa on esmakordselt mainitud [[1501]]. aastal, mil see kuulus [[Lode]]de aadlisuguvõsale.
[[1531]]. aastal sai Vihula omanikuks perekond [[Wekebro]]d. Ewert Wekebrod pärandas [[1605]]. aastal Vihula mõisa oma tütrele Britale, kes oli abiellunud Melchior von Helffreichiga. Helffreichide pere oli mõisa omanik [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il. Nadkuulus mõis [[Helffreich]]idele, kes lasid rajada ka esmase [[barokk]]stiilis mõisasüdame.
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal 1703. aasta septembris laastati ja põletati nii mõis kui ka selle ümbrus. Sellest ajast säilinud vanim mõisahoone on tagamõis (kõrvalhäärber), mis ehitati 18. sajandi teisel poolel, mil see oli ainuke kivihoone. Kõik teised ehitised olid [[puit|puidust]].
[[1800]]. aastast on säilinud mõisahoonete nimekiri, mille kohaselt olid sel ajal olemas mõisahoone, [[viljaait]], [[saun]], [[sepikoda]], kolm puidust [[rehielamu]]t, kaks [[paviljon]]i, [[hobusetall]], [[viinavabrik]], härjalaut ja kivist [[vesiveski]].
[[1810]]. aastal omandas mõisa [[Alexander von Schubert]]. [[Schubert]]ite perekond oli pärit [[Lääne-Preisimaa]]lt [[Elbing]]ist. Peamiseks sissetulekuallikaks Schubertite ajal oli [[piiritus]]e tootmine ja puidumüük. Schubertitele kuulus mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni ja [[mõisasüda]] kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni. ▼
Pärast [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]] [[natsionaliseerimine|natsionaliseeris]] [[Eesti]] riik Vihula mõisa ja kahe maailmasõja vahel toimis see riikliku [[suurfarm]]ina. Aastatel [[1941]]–[[1944]] asus mõisas Saksa [[Abwehr#Abwehr ja Eesti|Abwehri]] Abwehrnebenstelle Revali luurekool.
▲[[1810]]. aastal omandasomandasid mõisa [[ Alexander von Schubert]] .id, [[Schubert]]ite perekond oli pärit [[Lääne-Preisimaa]]lt [[Elbing]]ist. Peamiseks sissetulekuallikaks Schubertite ajal oli [[piiritus]]e tootmine ja puidumüük. Schubertitelekellele kuulus mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni ja [[mõisasüda ]] kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni.
Pärast II maailmasõda sai mõisast [[Ubja sovhoos]]. Aastatel [[1951]]–[[1982]] asus mõisahoones [[vanadekodu]]. 1982. aastal toimus mõisas [[tulekahju]], pärast mida anti hooned üle [[Viru kolhoos]]ile.
==Mõisakompleks==
| 