Oksitaania: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
5. rida:
[[Pilt:Occitania blanck map.PNG|thumb|300px|Oksitaania [[keeltekaart]].]]
 
'''Oksitaania''' ([[Oksitaani keel|oksitaani]] '''Occitània'''), mõnikord ka '''lo País d'Òc''', on [[ajalooline piirkond]] Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena [[oksitaani keel]]t ja kus seda mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena. See kultuuripiirkond vastab jämedalt Lõuna-[[Prantsusmaa]]le, hõlmates samuti [[Monaco]] ning väiksemaid osi [[Itaalia]]st ([[Oksitaani orud]], [[Guardia Piemontese]]) ja [[Hispaania]]st ([[Val d'Aran]]). Oksitaaniat on tunnistatud keelelise ja kultuurilise mõistena alates [[Keskaeg|keskajast]], kuid see ei ole kunagi olnud õigusliku või poliitilise üksusena selle nime all, kuigi territoorium oli ühendatud Rooma ajal kui ''[[Septem Provinciae|Seitse provintsi]]'' ([[ladina keel|ladina]] '''Septem Provinciæ''') ja varakeskajal (''Aquitanica'' või [[Läänegootide kuningriik#Toulouse'i kuningriik|Läänegootide Toulouse'i kuningriik]]) enne prantslaste vallutuste algust varastel 1200. aastatelaastate alguses.
 
Praegu umbes pool miljonit 16 miljonist piirkonnas elavast inimesest omab teadmisi oksitaani keelest, kuigi tavalisemalt piirkonnas räägitavad keeled on [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]], [[Katalaani keel|katalaani]] ja [[Hispaania keel|hispaania]]. Aastast 2006 on oksitaani keel ametlik keel [[Kataloonia]]s, millesse kuulub [[Val d'Aran]], kus oksitaani keel saavutas ametliku staatuse aastal 1990.
 
Rooma võimu lõpuaastatel (pärast aastat 355) oli enamus Oksitaaniast tuntud kui [[Gallia Aquitania|Aquitania]], iseenesest osa Seitsmest provintsist koos laiema [[Provence]]'iga, samas põhjaprovintse, mis nüüd on Prantsusmaa, kutsuti ''[[Gallia]]''. [[Gallia Aquitania]] (või ''Aquitanica'') on seega ka nimi, mida kasutati keskajani Oksitaania (s.o. [[Limousin (provints)|Limousin]], [[Auvergne (provints)|Auvergne]], [[Languedoc]] ja [[Gascogne]]) jaoks, sealhulgas ka [[Provence]] 6. sajandi algusest. Seega ei tuleks ajaloolist [[Akvitaania hertsogkond]]a segamini ajada tänapäevase Prantsusmaa piirkonnaga [[Akvitaania]]: see on peamine põhjus, miks mõiste ''Oksitaania'' taaselustati 19. sajandi keskpaigas. Nimed "Oksitaania" ja "oksitaani keel" (''Occitana lingua'') ilmusid ladina tekstidesse juba aastatel 1242–1254 kuni 1290 ja 14. sajandi alguse järgnevatel aastatelalgusaastatel; on olemas tekst, milles viidatakse ala kaudselt kui "oksitaani keele maa" (''Patria Linguae Occitanae''). See tuleneb nimest [[Oksitaani keel|Lenga d'òc]], mida kasutati Itaalias (''Lingua d'òc'') [[Dante Alighieri|Dante]] poolt 13. sajandi lõpul. Mõiste ''Oksitaania'' mõnevõrra ebatavaline lõpetamine on kõige tõenäolisemalt prantsuse ametnike [[portmanteau]], kus ühendati ''òc'' ja ''Aquitània'', segades seega keele ja maa kokku vaid üheks mõisteks. [[Oksitaani keel]] ja ''Lenga d'òc'' mõlemad viitavad sajanditevanusele [[Romaani keeled|romaani murrete]] seadele, mis kasutavad sõna "jah" jaoks ''òc''.
 
== Geograafia ==
29. rida:
[[Pilt:SpeakFrenchBeClean.jpg|thumb|400px|right|"Räägi prantsuse keelt, ole puhas", kirjutatud Lõuna-Prantsusmaa kooli seinale.]]
 
Oksitaania oli varakeskajal sageli poliitiliselt ühendatud, [[Läänegoodid|Läänegootide kuningriigi]] ning mitme [[Merovingid]]e ja [[Karolingid]]e suverääni alluvuses. 9 aastat enne oma surma (805) tõotas [[Karl Suur]] [[Thionville]]'is, et tema impeerium jagatakse kolmeks autonoomseks territooriumiks vastavalt rahvusele ja emakeelele: üheskoos prantsuse-saksa ja itaalia territooriumidega oli see jämedalt, mis nüüd on tänapäeva Oksitaania koos laiema Provence'i ja Akvitaaniaga. Kuid asjad ei läinud vastavalt plaanile ja [[Karolingide impeerium]]i jagamisega (9. sajandil) oli Oksitaania jagatud erinevateks [[krahvkond]]adeks, [[hertsogkond]]adeks ja [[kuningriik]]ideks, piiskopkondadeks ja [[abt]]kondadeks, omavalitsusteks linnamüüride taga. Sealt alates ei olnud maa enam kunagi poliitiliselt taasühendatud, kuigi Oksitaaniat ühendas ühine kultuur, mida kasutati kergesti poliitiliste, pidevalt muutuvate piiride ületamiseks. Oksitaania kannatas erinevate truudusvannete sasipuntra all nimelistele suveräänidele: 9. kuni 13–13. sajandini rivaalitsesid [[Akvitaania hertsog]]id, [[Foix krahv]]id, [[Toulouse'i krahv]]id ja [[Aragóni kuningate loend|Aragóni kuningad]] oma püüetes kontrollida erinevaid Oksitaania ''[[pays]]''.
 
[[Oksitaani kirjandus]] oli sel ajal kuulsusrikas ja õitsev: 12. ja 13–13. sajandil leiutasid [[trubaduur]]id õukondliku armastuse (''fin'amor'') ja ''Lenga d'Òc'' levis üle kogu Euroopa haritud ringkondade. Tegelikult ilmusid mõisted ''Lenga d'Òc'' ja ''Oksitaania'' 13. sajandi lõpul.
 
Kuid 13. kuni 17–17. sajandini vallutasid [[Prantsusmaa monarhide loend|Prantsuse kuningad]] järk-järgult Oksitaania, mõnikord sõja ja elanike tapmisega, mõnikord peene poliitilise intriigiga annekteerides. 15. sajandi lõpust alates hakkasid aadel ja kodanlus õppima prantsuse keelt, samas lihtrahvas jäi oksitaani keele juurde (see protsess algas 13. sajandil kahes põhjapoolsemas piirkonnas, Põhja-Limousin ja Bourbonnais). Aastal 1539 andis [[François I]] välja ''[[Ordonnance de Villers-Cotterêts]]'', mis kehtestas prantsuse keele kasutamise halduses. Kuid vaatamata sellistele meetmetele tugev rahvusliku identideedi tunne Prantsuse okupantide vastu jäi ja [[Jean Racine]] kirjutas aastal 1662 reisil [[Uzès]]'i: "Mida nad kutsuvad siin Prantsusmaaks, on maa [[Loire]]'i jõe taga, mis neile on välismaa".
 
Aastal 1789 püüdsid [[Prantsuse revolutsioon|revolutsioonilised]] komiteed taasasutada "Midi" piirkondade autonoomiat: nad kasutasid oksitaani keelt, kuid [[jakobiin]]ide võim neutraliseeris nad.
47. rida:
== Tänapäev ==
 
Tänapäeval on Oksitaanias 14 kuni 1614–16 miljonit asukat. Vastavalt 1999. aasta rahvaloendusele on 610 000 emakeeles kõnelejat ja veel miljon inimest, kellel on keelega mõningane kokkupuude. Emakeelena oksitaani keele kõnelejaid leidub peamiselt vanemate inimeste hulgas. ''[[Institut d'études occitanes]]'' (IEO) on kaasajastanud oksitaani keelt aastast 1945 ja ''Conselh de la Lenga Occitana'' (CLO) aastast 1996. Tänapäeval kasutatakse oksitaani keelt kõige kaasaegsemates muusika- ja kirjandusstiilides nagu rock 'n roll, folkrock ([[Lou Dalfin]]), räpp ([[Fabulous Trobadors]]), ''reggae'' ([[Massilia Sound System]]) ja heavy metal, detektiivilood või ulmelood. See on esindatud internetis. Ühendkoolid (''[[Calandretas]]'') õpetavad lapsi oksitaani keeles.
 
Oksitaani poliitiline liikumine omavalitsuse eest on eksisteerinud 20. sajandi algusest peale ja eriti sõjajärgsetest aastatest peale (''[[Partit Occitan]]'', ''[[Partit de la Nacion Occitana]]'', ''[[Anaram Au Patac]]'', ''[[Iniciativa Per Occitània]]'', ''[[Paratge]]'' jne.). Liikumine on endiselt tühine valimiste ja poliitilises mõistes. Siiski võimaldasid 2010. aasta piirkondlikud valimised ''[[Partit Occitan]]''il siseneda Akvitaania, Auvergne'i, Midi-Pyrénées ja Provence-Alpes-Côte d'Azur'i piirkondlikesse nõukogudesse.