Oksitaania: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Prantsusmaa ajaloolised piirkonnad |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
5. rida:
[[Pilt:Occitania blanck map.PNG|thumb|300px|Oksitaania [[keeltekaart]].]]
'''Oksitaania''' ([[Oksitaani keel|oksitaani]] '''Occitània'''), mõnikord ka '''lo País d'Òc''', on [[ajalooline piirkond]] Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena [[oksitaani keel]]t ja kus seda mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena. See kultuuripiirkond vastab jämedalt Lõuna-[[Prantsusmaa]]le, hõlmates samuti [[Monaco]] ning väiksemaid osi [[Itaalia]]st ([[Oksitaani orud]], [[Guardia Piemontese]]) ja [[Hispaania]]st ([[Val d'Aran]]). Oksitaaniat on tunnistatud keelelise ja kultuurilise mõistena alates [[Keskaeg|keskajast]], kuid see ei ole kunagi olnud õigusliku või poliitilise üksusena selle nime all, kuigi territoorium oli ühendatud Rooma ajal kui ''[[Septem Provinciae|Seitse provintsi]]'' ([[ladina keel|ladina]] '''Septem Provinciæ''') ja varakeskajal (''Aquitanica'' või [[Läänegootide kuningriik#Toulouse'i kuningriik|Läänegootide Toulouse'i kuningriik]]) enne prantslaste vallutuste algust
Praegu umbes pool miljonit 16 miljonist piirkonnas elavast inimesest omab teadmisi oksitaani keelest, kuigi tavalisemalt piirkonnas räägitavad keeled on [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]], [[Katalaani keel|katalaani]] ja [[Hispaania keel|hispaania]]. Aastast 2006 on oksitaani keel ametlik keel [[Kataloonia]]s, millesse kuulub [[Val d'Aran]], kus oksitaani keel saavutas ametliku staatuse aastal 1990.
Rooma võimu lõpuaastatel (pärast aastat 355) oli enamus Oksitaaniast tuntud kui [[Gallia Aquitania|Aquitania]], iseenesest osa Seitsmest provintsist koos laiema [[Provence]]'iga, samas põhjaprovintse, mis nüüd on Prantsusmaa, kutsuti ''[[Gallia]]''. [[Gallia Aquitania]] (või ''Aquitanica'') on seega ka nimi, mida kasutati keskajani Oksitaania (s.o
== Geograafia ==
29. rida:
[[Pilt:SpeakFrenchBeClean.jpg|thumb|400px|right|"Räägi prantsuse keelt, ole puhas", kirjutatud Lõuna-Prantsusmaa kooli seinale.]]
Oksitaania oli varakeskajal sageli poliitiliselt ühendatud, [[Läänegoodid|Läänegootide kuningriigi]] ning mitme [[Merovingid]]e ja [[Karolingid]]e suverääni alluvuses. 9 aastat enne oma surma (805) tõotas [[Karl Suur]] [[Thionville]]'is, et tema impeerium jagatakse kolmeks autonoomseks territooriumiks vastavalt rahvusele ja emakeelele: üheskoos prantsuse-saksa ja itaalia territooriumidega oli see jämedalt, mis nüüd on tänapäeva Oksitaania koos laiema Provence'i ja Akvitaaniaga. Kuid asjad ei läinud vastavalt plaanile ja [[Karolingide impeerium]]i jagamisega (9. sajandil) oli Oksitaania jagatud erinevateks [[krahvkond]]adeks, [[hertsogkond]]adeks ja [[kuningriik]]ideks, piiskopkondadeks ja [[abt]]kondadeks, omavalitsusteks linnamüüride taga. Sealt alates ei olnud maa enam kunagi poliitiliselt taasühendatud, kuigi Oksitaaniat ühendas ühine kultuur, mida kasutati kergesti poliitiliste, pidevalt muutuvate piiride ületamiseks. Oksitaania kannatas erinevate truudusvannete sasipuntra all nimelistele suveräänidele: 9.
[[Oksitaani kirjandus]] oli sel ajal kuulsusrikas ja õitsev: 12.
Kuid 13.
Aastal 1789 püüdsid [[Prantsuse revolutsioon|revolutsioonilised]] komiteed taasasutada "Midi" piirkondade autonoomiat: nad kasutasid oksitaani keelt, kuid [[jakobiin]]ide võim neutraliseeris nad.
47. rida:
== Tänapäev ==
Tänapäeval on Oksitaanias
Oksitaani poliitiline liikumine omavalitsuse eest on eksisteerinud 20. sajandi algusest peale ja eriti sõjajärgsetest aastatest peale (''[[Partit Occitan]]'', ''[[Partit de la Nacion Occitana]]'', ''[[Anaram Au Patac]]'', ''[[Iniciativa Per Occitània]]'', ''[[Paratge]]'' jne.). Liikumine on endiselt tühine valimiste ja poliitilises mõistes. Siiski võimaldasid 2010. aasta piirkondlikud valimised ''[[Partit Occitan]]''il siseneda Akvitaania, Auvergne'i, Midi-Pyrénées ja Provence-Alpes-Côte d'Azur'i piirkondlikesse nõukogudesse.
|