Aleksei I Mihhailovitš: erinevus redaktsioonide vahel

'''Aleksei I Mihhailovitš Romanov''' ehk '''Aleksei Mihhailovitš''' ([[vene keel]]es Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); [[19. märts]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 9. märts) [[1629]] – [[8. veebruar]] (29. jaanuar) [[1676]]) oli [[Venemaa]] tsaar [[16. juuli]]st [[1645]] kuni surmani, [[Mihhail I Fjodorovitš]]i poeg.

PealePäast Morozovi pagendamist tegid Aleksei õukonnas karjääri mitmed 17. sajandi Venemaa silmapaistvaimad riigimehed, kellest võiks eelkõige mainida [[Afanassi Ordin-Naštšokin]]it ja [[Artamon Matvejev]]it.

Ta oli üks oma aja haritumaid Venemaa riigipäid. Tema algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu [[Maakogu seadustik]] (Соборное Уложение).Selle seadusega loeti näiteks talupojad sunnismaiseks. Aleksei I alustas Venemaa aegunud sõjaväe uuendamist uueliigilise sõjaväe ningmoodustamise ja Venemaale välismaa sõjaspetsialistide palkamisega Venemaale. Allutas Vene riigile seni kreeka kiriku võimu all olnud [[Vene Õigeusu Kirik]]u riigis koos kirikujuhi [[patriarh Nikon]]iga.

Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 1654–1667 peetud sõda [[Rzeczpospolita]]ga, mille käigus ta vallutas [[Rzeczpospolita]]lt [[Bogdan Hmelnitski]] juhitava [[Ukraina]] (''Малороссия'') ningja liitis selle Venemaa tsaaririigiga 8. jaanuaril [[1654]]. Sellele järgnenud sõjas [[Rzeczpospolita|Poola]]ga, vallutasid Vene tsaaririigi väed Poolale kuulunud maa-alad ning Aleksei I sai ka Leedu ja [[Polotsk]]i suurvürsti, [[Valge-Vene]], [[Volõõnia]] ja [[Podolski]] vürsti tiitlid. [[Andrussovo vaherahu]]ga läksid [[Smolensk]] ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Vene riigi valdusse.

Kui [[Rootsi]] 1655. aastal [[Uputus (Poola)|ründas]] Rzeczpospolitat, siis nägi osa Aleksei õukonnast (eelkõige Ordin-Naštšokin) selles head võimalust vallutada Venemaale väljapääs [[Läänemeri|Läänemerele]] ja seeläbi elavdada kaubandussidemeid [[Lääne-Euroopa]]ga. Aleksei pidaski [[Liivimaa]] vallutamiseks Rootsiga [[Vene-Rootsi sõda 1656–1658|edutu sõja]] ningja püüdis [[Riia piiramine 1656. aastal|vallutada Riiat]] [[1656]]. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal [[Vallisaare vaherahu]], kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta [[Kärde rahu]]ga.

*[[Aleksei Aleksejevitš Romanov|Aleksei Aleksejevitš]] (1654–1670), Vene tsaaritrooni kandidaat ja Poola kuningatrooni kandidaat [[Jan II Kazimierz]]i järel, kuid suri ennemenne.