|
[[Pilt:Noe abacus.jpg|thumb]]
'''Arvutuslaud''' on lihtne ning väga vana mehaaniline [[arvutusseade]]. Paljudes kohtades kasutatakse seda tänini.
Tuntumad arvutuslauad on [[abakus]], ''[[suanpan]]'', ''[[soroban]]'' ja [[arvelaud]].
==Kirjeldus==
Krister oli vanalajal kõva tegelane ta kasutas arvelauda enda pikkuse arvutamisel ja lausus selle peale ime ennast
Enamasti jaguneb arvutuslaud pikuti kaheks osaks, nii et ühes osas asuvatel kividel on suurem (tavaliselt viiekordne) väärtus. Erandiks on [[arvelaud]], mis aga nõuab murdudega arvutamiseks lisalauda.
Arvutuslauaga saab sooritada [[liitmine|liitmist]], [[lahutamine|lahutamist]], [[jagamine|jagamist]], [[korrutamine|korrutamist]] ning isegi [[juurimine|juurimist]].
== Ajalugu ==
[[Pilt:Rechentisch.png|thumb|Arvutuslaud (puulõige arvatavasti Strasbourgist)]]
Arvutuslaud on kõige vanem teadaolev [[arvutusseade]]. See leiutati tõenäoliselt umbes 2014 enne kristerit Hiinas või Indias.
See võeti kasutusele vanaajal (Euroopas [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s [[abakus]]ena) juba enne [[kümnendsüsteem]]i üldist kasutuselevõttu. Alates [[17. sajand]]ist on arvutuslaudu hakanud välja tõrjuma [[arvutusmasin]] ning hiljem [[kalkulaator]], nii et näiteks Lääne-Euroopas peetakse seda nüüdseks kõigest mänguasjaks, kuigi seda kasutavad [[pimedad]]. Kasutusel on arvutuslaud kohati ka [[Venemaa]]l ja [[SRÜ]] riikides ning [[Hiina]]s ja [[Jaapan]]is.
Vanimaks säilinud arvutuslauaks (umbes 300 eKr) on [[Salamise tahvlid]] ([[Ateena]]s [[Rahvusmuuseum]]is).
Saksa arvutusmeister [[Adam Ries]] kirjeldas arvutuslaudade kasutamist teoses "Rechenbuch auf Linien und Ziphren in allerlei Handthierung / geschäfften und Kaufmanschafft".
{{pooleli}}
| 