Modernism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud intervikilink(i), mis on nüüd andmekogus Wikidata
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}}
'''Modernism''' ([[prantsuse keel|prantsus]]e ''moderne'' 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja [[modernsus|modernsetele]] [[kirjandus]]e, [[kunst]]i jm [[ühiskond]]lik-[[kultuur]]ilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile [[valgustusajastu|valgustus]]e ideede jõudmisega üldisesseüldisse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel, ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse [[moodne ühiskond|moodsa ühiskonna]] ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega.
 
Vahel kasutatakse terminit "'''modernism'''" ka [[uusaeg|uusaja]] sünonüümina (inglise keeles ''modernity'', ''modern times'').
6. rida:
==Progress ja uue otsingud==
 
Ühelt poolt on modernismi kandjaks [[progress]] paljudes valdkondades, eelkõige [[teadus]]e ja [[tehnika]] areng ning [[tööstuslik tootmine|tööstusliku tootmise]] muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine [[humanism|humaansemaks]] jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese [[võõrandumine]] elust, [[bürokratiseerumine]] ja [[linnastumine]], üksikisiku [[maailmavalu]] esilekerkimine.
 
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige [[uus|uue]] otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde [[subjekt (filosoofia)|subjekt]]i ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine ([[psühhoanalüüs]], [[eksistentsialism]], [[fenomenoloogiline filosoofia|fenomenoloogia]]) vastandatuna [[objekt (filosoofia)|objektile]] ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
13. rida:
 
==Modernism kunstis==
Modernistlikku kunsti iseloomustas [[kunstivool]]ude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.
 
Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu [[funktsionalism]], kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt [[ornament]]ide põlgamise näol.