Erinevus lehekülje "Suitid" redaktsioonide vahel

Lisatud 2 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: 'thumb|Suitide lipp '''Suitid''' (läti ''Suiti'') on läti keelt kõnelev balti rahvas, mille ajalooliseks keskuseks on...')
 
'''Suitid''' ([[Läti keel|läti]] ''Suiti'') on [[läti keel]]t kõnelev [[baltlased|balti]] rahvas, mille ajalooliseks keskuseks on [[Alsunga]]. Tänapäeval on suite ligikaudu 2500.
 
Suite eristab lätlastest katoliku usk, ka on nende kultuuris säilinud mitmed vanapärased jooned. Kultuuriliste eripärade tõttu ei ole kõik suitide aladel elavad katoliiklased suididsuitid.
 
Aastail [[1573]]-[[1738]] oli loss Alsunga mõisa keskuseks, mille omanikeks olid Schwerinid. Aastal [[1623]] võttis toonane mõisnik Johan Ulrich von Schwerin poola päritolu preili Barbara Konarskaga abiellumiseks vastu katoliku usu ja tõi Alsungasse [[jesuiidid]]. Jesuiitide misjonitöö tagajärjel pöördus osa rahvast katoliku usku, tänapäeval elavad nende järglased Lätis [[suitid]]e rahvakilluna. Rahva nimi tulenebki jesuiitidest. Aastal [[1623]] valmis ka suitide keskuseks olev Alsunga katoliku kirik.
 
Tänapäeval elavad suidid [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonnas]], aga ka mõnes ümbritsevas vallas. Suitide kultuur kuulub [[Läti kultuurikaanon]]isse.
 
[[Kategooria:Läti ajalugu]]
33 073

muudatust