Robinsoni projektsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Optimiseerima > optimeerima.
7. rida:
Robinsoni projektsioon on unikaalne selle poolest, et ta väidetavalt ei põhine mitte [[Matemaatika|matemaatilistel]] [[valem]]itel, vaid koordinaatidetabelitel. Projektsioon on tehtud nö. katse-eksituse meetodil. Siiski ei tähenda see seda, et matemaatilist eeskirja kaardi loomiseks poleks võimalik anda.
 
Robinsoni projektsioon on omapärane ka seepärast, et tasee ei ole ei võrdpindne (ekvivalentne), võrdpikkuseline (ekvidistantne) ega ka õigenurkne ehk konformne. Tegemist on niinimetatudnn [[Sobe projektsioon|sobeda projektsiooniga]].
 
Robinsoni projektsioon on [[pseudosilindriline projektsioon]], milles kõik [[paralleel]]id on [[sirgjoon]]ed ningja [[poolus]]te pikkusekspikkus on 0,5322 [[ekvaator]]i pikkust, mis on keskmeridiaanist 1,9716 korda pikem keskmeridiaanist. Keskmeridiaan (enamasti on selleks [[algmeridiaan]]) on samuti sirgjoon, ülejäänud meridiaanid on aga [[kõverjoon]]ed.
 
Robinsoni projektsioonis olev maailmakaart on optimiseeritudoptimeeritud ja näeb kõige loomulikum välja 38° põhja- ja 38° lõunalaiuse vahel. Selle põhjuseks on see, et [[Laiuskraad|paralleelid]] on selles vahemikus ekvidistantsed ehk õigepikkuselised. Mõõtkava on õige vaid 38. põhja- ja lõunalaiuskraadil. 45. laiuskraadidest pooluste poole esineb märkimisväärseid moonutusi. Poolused on kõige surema moonutusega, sest punktikujulist poolust kujutatakse joonena.
 
Robinsoni projektsiooni võttis [[1988]]. aastal kasutusele ka ajakiri [[National Geographic]], asendades sellega [[Van der Grinteni projektsioon]]i, kuid loobus sellest kümme aastat hiljem [[Winkeli kolmikprojektsioon]]i kasuks. Algselt oli projektsioon loodud [[Rand McNally]] jaoks.
 
==Vaata ka==