David Hartley: erinevus redaktsioonide vahel

David Hartley sündis 1705. aastal Halifax-iHalifaxi lähedal Yorkshire’is. Tema ema suri kolm kuud pärast poja sündi. Tema isaIsa, kes oli anglikaani vaimulik, suri, kui David oli kõigest viieteistkümne 15-aastane. Ta sai hariduse Bradford’iBradfordi algkoolis ja Cambridge’is Jesus’eJesuse kolledžis, mille ühenduse liikmeks sai ta 1727. aastal. <ref>"Hartley, David (HRTY722D)". A Cambridge Alumni Database. University of Cambridge.</ref> Algselt pidi temast saama kirikutegelane, kuid teda hakkas huvitama hoopis meditsiin. Sellegi poolest jäi ta Inglise kiriku liikmeks ningja oli lähedane tolle aja kõige silmapaistvamate kirikumeestega. Ta pidas oma kohuseks kuuletuda nii kiriklikule kui ka ilmalikule võimule. Kõige tugevamini seisis ta vastu igavese karistuse doktriinile.

Hartley oli kaks korda abielus. Esimest korda abiellus ta 1730. aastal Alice Rowley’ga, kes suri järgmisel aastaaastal, sünnitades nende poega David’itDavidit (1731–1813). 1735. aastal abiellus Hartley Elizabeth’igaElizabethiga (1713–1778), kes oli Robert Packer’iPackeri tütar. Abielu sõlmiti, hoolimata Elizabeth’iElizabethi mõjuka ja väga rikka perekonna vastuseisust. Hartley ja Elizabeth said kaks last, Mary (1736–1803) ja Winchcombe Henry (1740–1794). 1736. aastal valiti Hartley Kuningliku Ühingu liikmeks. <ref>"Library and Archive catalogue". Royal Society. Retrieved 2012-03-09.</ref> Hartley töötas arstina Newark’is Londonis ning Bath’isBathis, kus ta suri 1757. aastal.

Hartley peamine töö „Observations on Man, his Frame, his Duty, and his Expectations“ avaldati 1749. aastal, kolm aastat pärast Condillac’iCondillaci „Essai sur l'origine des connaissances humaines“, milles kõlasid sarnased teooriad. See teos on kirjutatud kahes osas – esimene tegeleb inimese keha ja vaimu raamide ning nende ühiste seoste ja mõjudega; teine osa tegeleb inimkonna kohustuste ja ootustega. Hartley kaks peamist teooriat on vibratsioonide doktriin ja assotsiatsioonide doktriin. Tema füüsikaline teooria toetub Hartley enda sõnul teatud spekulatsioonidele närvitegevusest, mille Isaac Newton avaldas oma teoses „Principia“. Tema psühholoogilisele teooriale viitab „Dissertation concerning the Fundamental Principles of Virtue or Morality“, mille kirjutas vaimulik John Gay (1699–1745) ning mille peamiseks eesmärgiks oli näidata, et kaastunne ja südametunnistus arenevad assotsiatsioonide vahendusel isekatest tunnetest.

Hartley teooriate peamised jooned on järgmised. Nagu John Locke, nii ka tema arvas, et enne tunnetust on inimese meel puhas leht. Lihtsatest tunnetustest arenevad teadvuseseisundid. Üks arenemise seadus, millele Hartley toetus, oli pidevuse seadus, mis on sünkroonne ja järgnev. Selle seaduspära alusel püüdis ta seletada lisaks mälu nähtustele, mida teised enne teda olid sarnaselt seletanud, veel ka emotsioonide, arutluse ning tahtliku ja mittetahtliku tegevuse nähtuseidnähtusi. Tema sõber, partner ja üks peamisi kaitsjaid oli Joseph Priestley (1733–1804), kes avastas hapniku. Priestley oli oma aja üks tähtsamaid teadlasi.

David Hartley avaldas ka mitmeid meditsiinialaseid töösidtöid.

==Kasutatud kirjandus:==

• Chisholm, Hugh, ed. (1911). "Hartley, David". Encyclopædia Britannica (11th ed.). Cambridge University Press.