Aukonsul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Aukonsuli kandidaat ei tohi olla teise riigi [[välisteenistus|välis]]- ega [[riigiteenistus]]es, välja arvatud akadeemiline tegevus õppe- või teadusasutuses.<ref>{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/KonS | Pealkiri = Konsulaarseadus| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = § 15,17| Väljaanne = Riigi Teataja I, 09.10.2013, 5| Aeg = 09. oktoober 2013| Koht = | Väljaandja = Riigikogu| Kasutatud = 14.11.2013 | Keel = }}</ref>
Aukonsul ei saa üldjuhul konsulaarülesannete täitmise eest tasu. Asukohariigis on aukonsul sageli seotud muude ettevõtmistega ja [[lähetajariik|lähetajariiki]] esindab ta osaajaliselt.<ref name="Melissen, Fernández 2011"/> Aukonsulitel on tähelepanuväärne positsioon ja erinevate valdkondade ametiesindajatega tihedad sidemed, mistõttu hoolimata töötasu puudumisest on aukonsuli amet neile omal moel kasulik.<ref name="Örn">[[Torsten Örn|Örn, Torsten]] 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 61-62</ref> Kuigi aukonsulile harilikult palka ei maksta, saadab esindatav riik [[Konsulaat|konsulaadile]] sageli kõik tehnilised vahendid ning
Töötajate omamine on aukonsulil pigem haruldane. Aja puudumisel võivad aukonsulid oma ülesandeid delegeerida ka [[karjäärikonsulaat|karjäärikonsulaadile]] või [[Saatkond|saatkonnale]], kus nendega tegelevad vastavad inimesed.<ref>Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 62</ref>
| |||