Antikehad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
3. rida:
{{See artikkel| räägib kehasisestest essentsiaalsetest molekulidest; immuniseerimisel kasutatavate immunoglobuliinide kohta vaata artiklit [[Vaktsiinid]]; meditsiinis kasutatavate immunoglobuliinde kohta vaata artiklit [[Immunoglobuliini preparaadid]]; maohammuste mürgistuse ära hoidmiseks kasutatavate immunoglobuliinide kohta vaata artiklit [[Vastumürk]]}}
 
'''Antikehad''' ehk '''immunoglobuliinid''' (ka ''immuunkehad'', ''kaitsekehad'', ladina keeles ''immunoglobulinum''; lüh: '''Ig''') on [[kehavedelik]]es lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse [[glükoproteiinid]] hulka ja mida toodavad [[selgroogsed|selgroogsete]] [[loomad]]e (sealhulgassh [[inimene|inimese]]) [[immuunsüsteem]]i [[B-lümfotsüüdid]]. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda [[antigeen]]idega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Inimorganismis leidub vähemalt 10<sup>7</sup>, võib-olla kuni 10<sup>9</sup> erineva äratundmis-spetsiifikaga antikehade tüüpi.
 
Immunoglobuliinide areng, morfoloogia ja, funktsioonid ningja patoloogia erinevad
nii liigiti kui ka indiviiditi.
 
Immunoglobuliinide tase ja süntees oleneb organismi vanusest, aga ka paljudest teistestmuudest teguritest.
 
== Üldstruktuur ==
Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur – nad koosnevad neljast [[disulfiidsild]]adega ühendatud [[valk|valguahelast]]. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks ([[inglise keel|ingl.k]] ''heavy chains''), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks ([[inglise keel|ingl.k]] ''light chains''). Raske ahel koosneb neljast eraldi geeniosade poolt kodeeritud [[valgudomeen]]ist, mida tähistatakse ([[N-ots]]ast lugedes) V<sub>H</sub>, C<sub>H</sub>1, C<sub>H</sub>2, C<sub>H</sub>3. Neist V<sub>H</sub> on väga muutliku ehitusega ja moodustab ühe osa antigeeni äratundvast tsentrist, samal ajal ülejäänud kolm domeeni on eri antikehadel üsna sarnase ehitusega. C<sub>H</sub>2, C<sub>H</sub>3 ehitus erineb veidi eri antikehade isotüüpidel (vt antikehade tüübid). C<sub>H</sub>2 domeenis paiknevad [[Fc retseptorid|Fc retseptorite]] ja [[komplemendisüsteem|komplemendi-sidumissaidid]] (vt antikehade osa immuunvastuses), samuti kaks raskeid ahelaid koos hoidvat [[disulfiidsild]]a. C<sub>H</sub>1 domeenis paikneb kerget ja rasket ahelat ühendav disulfiidsild. C<sub>H</sub>1 ja C<sub>H</sub>2 domeenide vahel paikneb kergestiliikuv nn hinge-regioon.
 
Kerge ahel koosneb kahest, V<sub>L</sub> ja C<sub>L</sub> domeenist.V<sub>L</sub> on varieeruva ehitusega ja moodustab teise poole antigeeni äratundvast tsentrist, C<sub>L</sub> on aga kindla ehitusega ja ühendatud disulfiidsillaga C<sub>H</sub>1 domeeni külge.
 
==Antikehade põhiklassid ==
54. rida:
Geeni [[transkriptsioon]]i järel toimuva [[splaising]]u tulemusena tekib [[mRNA]], mis sisaldab ainult ühe isotüübi C-domeenide järjestusi.
 
Geenide ümberkorraldused kergete ahelate puhul on sarnased, ei toimu ainult D- ja J-regioonide ühinemist (kuna kergetes ahelates puuduvad D-regioonid). mRNA-de [[translatsioon]]i järel saadud kerged ja rasked ahelad ühendatakse omavahel teatud [[ensüüm]]ide abil disulfiidsildadega, [[valkude glükosüleerimine|glükosüleeritakse]] ningja sekreteeritakse.
 
==Antikehade osa immuunvastuses==
64. rida:
== Patoloogia ==
 
Immunoglobuliinide taseme ja puuduliku sünteesiga seotakseseostatakse mitmeidmitut [[immuunpuudulikkus]]ega seotud haiguseidhaigust.