Eesti kloostrid: erinevus redaktsioonide vahel

Esimestena jõudsid Eesti alale tsistertslased, arvatavasti juba enne [[13. sajand|13. saj.sajandi]] algust. Tsistertslased rajasid Eestisse kaks kloostrit, [[1228]]. aastal [[Kärkna klooster|Valkena ehk Kärkna]], 13. sajandi viimasel veerandil [[Lihula klooster|Lihula kloostri]] 13. sajandi viimasel veerandil ja [[1317]]. aastal [[Padise klooster|Padise kloostri]]. Valkena (Kärkna) jääb praegusele Tartumaale, Padise Harjumaale. Valkena kloostri hävitasid venelased [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses [[1558]]. Ka Padise klooster hävis [[1559]]. aastal sõjas.

[[1561]]. aastal läks [[Eestimaa kubermang|Eestimaa põhjaosa]] katoliikliku [[Saksa ordu]] valdusest luterliku Rootsi võimu alla, [[Liivimaa|Lõuna-Eesti]] jäi esialgu katoliikliku Poola valdusesse.

Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos [[Taani]] kuninga väega. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased [[1229]]. a., Tartusse [[1300]]. a., mõnevõrra hiljem ka [[Narva]]. Dominiiklased oskasid hästi [[eesti keel]]t ning olid seetõttu [[maarahvas|maarahva]] ja [[linnaeestlane|linnaeestlaste]] seas populaarsed.

Ainus augustiinlaste ja birgitiinide klooster Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud [[kaksikklooster]] (nunnad ja mungad, kaks eraldi konventi ühes kloostris) [[Pirita]]l. [[Pirita klooster]] tegutses aastatel [[1407]]–[[1577]], mil; hävitati vene vägede poolt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]. Pirita kloostri emaklooster ja eeskuju oli [[Vadstena klooster]] [[Rootsi]]s. [[Balthasar Russow]]' sõnade järgi olnud Pirita kloostril oluline koht ka eestlaste usuelus.