|
Asus tööle [[Tšekaa]]sse [[1920. aastad|1920. aastail]], [[1930. aastad|1930. aastail]] töötas operatriivtööl. Alates [[1933]]. aastast töötas [[Harkivi oblast|Harkivi]] ja [[Tšernigivi oblast]]is [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 4. Peavalitsuse operatiivvolinikuna.
Aastail [[1938]]–[[1940]] oli [[Ukraina NSV]] siseasjade rahvakomissari 2. asetäitja, veebruarist [[1941]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 3. valitsuse ülem, pealepärast [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] ühendamist 1941. aasta juunikuusjuunis määrati ta [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 3. (salajas-poliitilise) valitsuse ülemaks.
[[1943]]. aasta maikuust maist Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Stavropoli krai valitsuse ülem, ja juhendasjuhtis [[Stavropoli krai]]s kasakaelanikkonna vastu suunatud karistusoperatsioone ningja [[banditism]]ivastast võitlust.
Aastail [[1943]]–[[1945]] oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] [[Krasnodari krai]] valitsuse ülem.
== Seosed Eestiga ==
[[1945]]. aasta septembrist kuni [[1947]]. aasta maikuunimaini oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi volinik Eesti NSV-s]],
[[1949]]. aasta veebruarist aprillini [[Leedu NSV]] riikliku julgeoleku minister, viis läbi 1949. aasta küüditamisoperatsiooni [[Leedu]]s.
[[21. märts]]ist [[1949]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Leningradi oblastivalitsuse ülem, viis läbi 1949. aastal nn. [[Leningradi süüasi|Leningradi süüasja]], mille käigus VK(b)P sisesisemise võimuvõitluse käigus represseeriti (''Н.А. Вознесенский, М.И. Родионов, А.А. Кузнецов, П.С. Попков, Я.Ф. Капустин, П.Г. Лазутин'').
PealePäast [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i juhi [[Viktor Abakumov]]i vahistamist ning tema kaastööliste represseerimist vallandati julgeolekuorganitest [[29. august]]il 1951 "jämedate seaduserikkumiste eest", [[13. detsember|13. detsembril]] [[1951]] viidi ta üle [[NSV Liidu Siseministeerium]]i ja määrati [[Volsk]]i Parandusliku Töö Koloonia ülema asetäitjaks- režiimi ja operatiivtöö alal.
[[1953]]. aasta märtsis peale [[Jossif Stalin]]i surma ning lühikeseks ajaks NSV Liidu juhiks saanud [[Lavrenti Beria]] poolt moodustatud [[NSV Liidu Siseministeerium]]i ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i liitmise teel moodustatud [[NSV Liidu Siseministeerium]]i 5. Valitsuse (Majandusliku julgeoleku kontroll) ülemaks. PealePärast Beria aresti aga vallandati uuesti "ametiseisundi kuritarvitamise ja riigivara riisumise" süüdistusega ning, samuti [[Leningradi süüasi|Leningradi süüasja]] organiseerimise eest ning; [[23. november|23. novembril]] [[1954]] jäeti ilma sõjaväelisest auastmest ja 1955. aastal visti välja [[NLKP]] liikmelisusest-st.
[[1964]]. ennistati sõjaväeauaste [[kindralleitnant]].
| 