IBM PC: erinevus redaktsioonide vahel

|title = IBM PC

|titlestyle =

|imagestyle =

|caption =

 

===IBM PC XT (Mudel 5160)===

"IBM Personal Computer XT" ehk IBM-i mudel 5160, mida tutvustati kaks aastat pärast IBM PC väljatulekut, oli täiustatud disketiseadme ja kõvaketta jaoks, kassetiporti enam polnud. Sellel oli kaheksa laienduspesa ja 10 MB kõvaketas (hiljem 20 MB). XT suutis kasutada 256 kiB mälu; hilisemaid mudeleid sai laiendada kuni 640 kiB (Ülejäänud 384 kiB ühest megabaidist 8088 aadressiruumist võtsid enda alla BIOS-e [[ROM]], videokaardi RAM, ning erinevate adapterite ROM ja RAM). Mudel 5160-i müüdi tavaliselt MDA videokaardiga.Protsessoriks oli ikka seesama 4.77 MHz [[Intel 8088]] ja laiendussiiniks 8-bitine [[Industry Standard Architecture]] siin (ISA). Kuna laienduspesad paigutati üksteisele lähemale kui eelmisel mudelil, ei saanud kasutada PC korpust XT emaplaadiga ja vastupidi.Laienduspesad ja -kaardid ise jäid aga omavahel ühilduvateks, välja arvatud juhul kui kaart oli mõeldud kasutama P5150-i laienduspesade suuremat vahekaugust üksteisest.IBM PC XT laienduspesade paigutus on jäänud aga siiamaani samaks, kui kasutusel on hoopis teised siinid ja pesad.

 

Siin mida 5150-s kasutati sai väga populaarseks ja nimetati hiljem ümber [[Industry Standard Architecture|ISA]] siiniks. Algselt kasutati lihtsalt väljendeid 'PC siin' või 'XT siin'; termin ISA tõusis esile, kui juhtivtootjad otsustasid jätkata IBM PC AT arhitektuuri põhjal arvutite valmistamist, selle asemel et litsentseerida IBM-lt PS/2 arhitektuur ja selle MCA siin. Tagantjärele nimetati XT-siin '8-bitiseks ISA' või 'XT ISA' siiniks, kui lihtsalt ISA tähendas 16-bitist AT siini.AT siin on PC/XT siini laiendus ja on tänasel päevalgi veel kasutuses tööstusarvutites.

 

Monitor ja disketiseadmed või kõvakettad ühendatakse juhtmetega videokaardi ja kettakontrollerite külge, mis istuvad laienduspesades emaplaadil.Kuna ekstra mälu ja I/O seadmed (nt. paralleel-, jada- või internetipordid) tuli lisada laienduskaartidega, oli võimalik kõik viis PC, või isegi XT kaheksa, laienduspesa ära täita ilma spetsiaalriistvara installimata. Firmad nagu Quadram ja AST lahendasid selle probleemi integreerides mitmed lisaseadmed ühele laienduskaardile, hõivates ainult ühe pesa; Quadram pakkus toodet nimega QuadBoard ja AST SixPak.

 

 

===Klaviatuur===

 

Sellegipoolest sai 5150-i 84-nupuline klaviatuur kriitikat ebastandardselt paigutatud ''enter'' ja vasaku ''shift'' nuppude pärast, aga ka kuna tal ei olnud eraldi kursorinuppe.Aastal 1982 tutvustas firma nimega Key Tronic tänapäevaks standardiks saanud 101-nupulist klaviatuuri.IBM parandas AT klaviatuuril ''enter'' ja ''shift'' nupud, kuid lühendas ''tagasivõtuklahvi'', mis muutis selle raskemini ligipääsetavaks. 1986 muutis IBM 101-nupulist tõhustatud klaviatuuri kardinaalselt, lisades kursorinupud, ümberpaigutades funktsiooni ja ''ctrl'' nupud, ning viies ''Esc'' teise klaviatuuri otsa.

 

====Disketid====

Enamustel 5150 mudelitel oli üks või kaks 5.25" disketiseadet. Need seadmed olid kas ühepoolsed topelttihedusega (SS/DD aka SSDD) või kahepoolsed topelttihedusega (DS/DD aka DSDD seadmed); ühekordse tihedusega seadmeid ei kasutatud. Diskettidele ja seadmetele viidata tavaliselt mahtuvusega, nt "160KB diskett" või "360KB disketiseade". DSDD seadmed olid tagasiühilduvad, st nad suutsid lugeda ja kirjutada SSDD kettaid. Sama tüüpi diskette võis kasutada mõlema seadme jaoks, aga et teha SSDD kettast DSDD ketas, oli vaja see ümber vormindada, pärast mida SSDD seade seda enam lugeda ei suutnud.

 

 

====Kõvaketas====

IBM 5150 ise ei suutnud kõvakettaid ära toita (kuni hiljem võimsama toiteploki lisamiseni), aga IBM pakkus laienduskomplekti 5161 mis mitte ainult ei andnud juurde rohkem laienduspesi, vaid sisaldas ka 10 MB (hiljem 20 MB) kõvaketast, mida toitis 5161-e enda 130-[[Vatt|vatine]] toiteplokk.