Kuldīga komtuurkond: erinevus redaktsioonide vahel

Kuldīga komtuurkond moodustus [[Kuramaa]] keskossa pärast selle vallutamist [[13. sajand]]i keskpaikukeskel. See kujunes peagi üheks olulisemaks orduvalduseks, ja [[Kuldīga komtuur]] oli tähtsaim orduametnik [[Vana-Liivimaa]] lääneosas. Komtuurkonna keskusekskeskus olnud [[Kuldīga]] sai [[14. sajand]]il ka linnaõigused ningja kuulus [[Hansa Liit]]u.

Kuldīga komtuurkond piirnes põhjas, läänes ja lõunas [[Kuramaa piiskop]]i valdustega ehk [[Piltene stift]]iga, lõunas [[Grobiņa foogtkond|Grobiņa foogtkonna]], põhjas [[Vindavi komtuurkond|Vindavi komtuurkonna]], kirdes [[Kandava foogtkond|Kandava foogtkonna]] janing idas [[Dobele komtuurkond|Dobele komtuurkonna]] ningja [[Liivi ordumeister|Liivi ordu maameistri]] valdustega.

Komtuurkonda valitses [[komtuur]], kellele kuulus komtuurkonnas kõrgeim kohtu-, haldus- ja sõjaline võim. Lisaks talle on nimeliselt teada ka mitmeid teisi ametnikke, nagunäiteks [[linnusekomtuur]]id (''Hauskomtur''id), moonamuretsejad ja teised majandustegelased. Samuti on teada neli Kuldīga foogti, kes tõenäoliselt tegelesid kohtumõistmisega ja allusid komtuurile.