Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 8898 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}
{{linn
| nimi = Nanjing Shi
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = hiina | 南京市 | Nánjīng Shì
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt =
| vapi_link =
| pindala = 6598
| elanikke = 8 003 744 (2010)
| laius = 32/3
| pikkus = 118/46
| asendikaart = Hiina
}}
[[Pilt:ChinaJiangsuNanjing.png|thumbpisi|Asend Jiangsu provintsis]]
'''Nanjing''' ([[hiina keel]]es 南京 'lõunapealinn') on [[allprovintsilinn]] ([[2. järgu haldusüksus]]) Hiinas[[Hiina]]s, [[Jiangsu]] provintsi halduskeskus. Asub [[Jangtse]] suudmealal 300 km [[Shanghai]]st lääne pool. Nanjing oli 1946–1949 [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] pealinn.
[[Pilt:Nanjing skyline.jpg|thumb|Nanjing]]
 
Nanjing asub [[Jangtse]] suudmealal 300 km [[Shanghai]]st lääne pool. Miljonilinnadest jääb [[Wuxi]] Nanjingist 150 km itta, [[Suzhou]] 210 km itta, [[Hangzhou]] 240 km edelasse, [[Hefei]] 140 km läände ja [[Huainan]] 180 km loodesse.<ref>[[Suur maailma atlas]], lk. 91</ref>
'''Nanjing''' (hiina 南京 'lõunapealinn') on [[allprovintsilinn]] ([[2. järgu haldusüksus]]) Hiinas, [[Jiangsu]] provintsi halduskeskus. Asub [[Jangtse]] suudmealal 300 km [[Shanghai]]st lääne pool. Nanjing oli 1946–1949 [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] pealinn.
 
== Ajalugu ==
 
Nanjing on Hiina üks vanimaid linnu. Legendi järgi rajas [[Wu]] kuningas [[Fuchai]] [[495 e.m.a.]] tänapäeva Nanjingi alale [[linnus]]e nimega [[Yecheng]]. [[473 e.m.a.]] vallutas [[Yue riik]] Wu ja ehitas tänapäeva Nanjingi eeslinna Yuechengi linnuse (tänapäeval asub selle koha lähedal [[Zhonghua värav]]). [[333 e.m.a.]], pärast Yue vallutamist rajas [[Chu riik]] tänapäeva Nanjingi lääneossa Jinling Yi linnuse. [[Qini dünastia|Qini]] ja [[Hani dünastia]] ajal kutsuti seda Molingiks. Sellest ajast peale on linna korduvalt vallutatud, hävitatud ja taastatud.
Linn rajati umbes 2500 aastat tagasi [[Wu]] kuningriigi pealinnana. Hiljem oli Nanjing mitme dünastia ajal Hiina pealinn.
 
Esimest korda sai Nanjing pealinnaks [[229]]. [[Wu kuningriik|Wu kuningriigi]] juht [[Sun Quan]] [[Kolme riigi ajastu]]l viis pealinna Nanjingi maa-alal asuvasse [[Jianye]]sse. Selle linna rajas ta [[211]] Jinling Yid laiendades. Ida-Wu võimu ajal oli Nanjing Hiina mitte üksnes poliitiline, vaid ka kultuuriline ja majanduslik keskus. Kuid Lääne-[[Jini dünastia]] vallutas Jianye juba [[280]] ja viis riigi pealinna taas põhja.
[[1937]]. aasta [[13. jaanuar]]il toimus Nanjingi (Nankingi) veresaun, kui [[Jaapan]]i väed vallutasid linna ja tapsid sadu tuhandeid tsiviilisikuid ja hiina sõjavange.
 
Varsti pärast piirkonna ühendamist lagunes Wu sõdades. Neist esimene oli [[291]]–[[309]] toimunud [[Kaheksa vürsti sõda]], millele järgnesid uued ülestõusud ja rändhõimude kallaletungid. [[317]] põgenes Jini õukond koos aadli ja jõukuritega põhjast lõunasse Nanjingi ja tõi pealinna siia üle. Sel ajal nimetasid nad linna [[Jiankang]]iks.
 
Sel ajal, kui Hiina oli jaotunud Põhja ja Lõuna dünastiate vahel, jäi Nanjing enam kui 2½ sajandiks Lõuna dünastiate pealinnaks. Sel ajal oli Nanjing maailma suurim linn. Linnas oli tollal 280 tuhat majapidamist ja kui arvestada, et keskmises Nanjingi majapidamises oli 5,1 liiget, tähendas see, et linnas oli 1,4 miljonit elanikku. See periood lõppes siis, kui [[Sui dünastia]] Hiina ühendas. Selle käigus hävitati peaaegu kogu linn ja Sui dünastia võimu ajal oli Nanjing tähtsusetu.
 
[[Pilt:Pagoda at Qixia Temple Nanjing.jpg|pisi|Pagood [[Qixia tempel|Qixia templis]] (valmis [[601]], ümber ehitatid [[10. sajand]]il)]]
Lõuna dünastiate ajast on pärit hulk [[skulptuur]]e, mis püstitati kuningapere ja teiste suurnike haudadele, peamiselt Nanjingi ida- ja kirdeosas. Eriti hästi on säilinud [[Liangi dünastia]] rajaja kuningas [[Liang Wudi]] venna [[Xiao Xiu]] (475–518) haud.
 
Alles [[Tangi dünastia]] võimuloleku lõpupoole ehitati linn taas üles. Lõuna-Tangi ajal [[937]]–[[976]] valiti ta uuesti pealinnaks ja talle anti nimeks '''Jinling'''. [[Songi dünastia]] ajal tärkas ja kosus linnas [[tekstiilitööstus]], hoolimata pidevast sõjaohust [[11. sajand]]il Põhja-Hiinat valitsenud Jini dünastia poolt (seda nimetatakse [[Jini-Songi sõjad|Jini-Songi sõdadeks]]). Vahepeal Jin isegi vallutas Jinlingi ja moodustas [[nukuriik|nukuriigi]] [[Da Chu]], mille pealinn oli Jinling, kuid see riik likvideeriti vaevalt kuu aega pärast loomist.
 
[[Mongolite impeerium]] vallutas lõpuks suure osa Hiinast ja moodustas [[Yuani dünastia]], kuid üksnes kindlustas linna staatust tekstiili tootmise keskusena.
 
[[Mingi dünastia]] esimene keiser [[Zhu Yuanzhang]], kes kukutas Yuani dünastia, nimetas linna ümber '''Yingtian'''iks, laskis selle üles ehitada ja muutis [[1368]] riigi pealinnaks. Ta laskis püstitada 48 km pikkuse [[Nanjingi linnamüür]]i, [[Mingi palee]] ja valitsushooned. 200 tuhandel töölisel kulus nende tööde lõpetamiseks 21 aastat. Linnamüür on säilinud tänapäevani ja heas korras. See on üks kõige pikemaid linnamüüre Hiinas. Teised kuulsad Mingide-aegsed rajatised olid [[Ming Xialingi mausoleum]] ja [[Portselanitorn]], kuigi viimane hävitati [[Taipingide ülestõus]]u ajal [[19. sajand]]il. Seda võidi teha kas selleks, et vältida vaenlastel linna jälgimist ja tulistamist tornist, või siis ebausklikust hirmust halva [[fengšui]] ees.
 
[[Pilt:Нанкинг-капија.JPG|pisi|[[Zhonghua värav]], Nanjingi linnamüüri lõunavärav ([[14. sajand]])]]
Mälestusmärgiks tolle aja hiiglaslikele ehitusprojektidele kujunes [[Yangshani kivimurd]], mis asub Nanjingi linnamüürist 15–10 km ida pool. Mingide dünastia kolmanda keisri [[Zhu Di]] käsul hakati rajama maailma kõrgeimat, 70 m kõrgust skulptuuri. See jagati kolmeks osaks, mis lõigati isegi valmis, kuid jäeti siis maha, kui taibati, et neid osi ei ole võimalik paigalt liigutada, veel vähem üksteise otsa tõsta. Need kolm osa on kõik tänapäevani säilinud ja kaitse all.
 
Nanjing jäi Hiina pealinnaks kuni [[1421]]. aastani, mil Zhu Di viis pealinna [[Peking]]isse. Hinnanguliselt oli Nanjing 1358–1425 maailma suurim linn, tema elanike arv oli 1400. aasta paiku 400 tuhat.
 
Impeeriumi keskusena olid Nanjingil [[15. sajand]]i alguses laialdased välissuhted. Linnast pärines [[admiral]] [[Zheng He]], kes seilas niihästi [[India ookean|India]] kui [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]]. Seda linna külastasid välismaa diplomaadid, näiteks [[Borneo]] kuningas Boni, kes oma Hiina-visiidi ajal [[1408]] Nanjingis suri. [[Kuningas Boni haud]] koos kilpkonnakujulise [[steel]]iga avastati [[1958]] linnamüürist lõunas ja on praeguseks taastatud.
 
Kolmsada aastat pärast seda, kui Nanjing sai Mingide esimeseks pealinnaks, sai ta ka Mingide viimaseks pealinnaks. Pärast seda, kui Pekingi olid vallutanud [[Li Zicheng]]i mässulised ja pärast seda veel [[mandžud]], kes rajasid [[Qingi dünastia]] ning kui eelviimane Mingidest keiser [[Zhu Youjian]] end [[1644]]. aastal tapnud, krooniti [[Zhu Yousong]] 1644. aasta juunis Nanjingis keisriks. Kuid tema võim ei kestnud kaua. [[1645]]. aasta mais vallutasid mandžud Nanjingist 40 km loodes asuva [[Yangzhou]], misjärel Nanjingi elanikkond demoraliseerus, linnas puhkes stiihiline mäss, keiser põgenes, millele järgnes [[anarhia]], keisripalee rüüstati. [[6. juuni]]l alistus linna jäänud garnison vastupanuta linnale lähenevatele mandžudele. Mandžud sääatsid linna säärasest massimõrvast ja rüüstamisest, mis oli juhtunud Yangzhous, nad üksnes käskisid kõigil Nanjingi elanikel oma juuksed [[pats]]i siduda – sellise soengu kandmine kõigile [[hiinlased|hiinlastele]] [[surmanuhtlus]]e ähvardusel kohustuslik kuni dünastia lõpuni.
 
Qingi dünastia ajal nimetati Nanjingi '''Jiangning'''iks. Linnas resideerus asekeiser. Ka keisrid külastasid linna korduvalt ringsõitudel lõunaprovintsidesse.
 
[[Pilt:Regaining Jinling.jpg|pisi|Kaasaegse kunstniku ettekujutus taipingide ülestõusust (1850–64)]]
[[Esimene oopiumisõda|Esimese oopiumisõja]] ajal vallutasid Jiangningi [[Suurbritannia]] väed. Sõja lõpetas [[1842]] [[Nankingi rahu]].
 
Oopiumisõdade ajal puhkes [[taipingide ülestõus]]. Ülestõusnud vallutasid Nanjingi, muutsid selle oma pealinnaks ja nimetasid '''Tianjing'''iks, mis tähendab taevalikku või taeva pealinna. [[1864]] võtsid keisri väed linna tagasi ja korraldasid linlaste seas tapatalgu, milles hukkus sada tuhat linlast. Nimelt oli keiser keelanud oma vägedel allaandmist vastu võtta isikutelt, kes räägivad lõunahiina murret.
 
[[1912]]. aasta jaanuaris puhkes [[Xinhai revolutsioon]], millega kuulutati välja [[Hiina Vabariik]]. Selle esimeseks presidendiks sai [[Sun Yatsen]] ja pealinnaks kuulutati Nanjing. Kuid Qingide dünastia kontrollis endiselt põhjas suuri alasid. Sellepärast sõlmisid revolutsionäärid leppe, millega Suni asemel sai presidendiks [[Yuan Shikai]] ja viimane keiser loobus võimust. Yuan käskis pealinna viia Pekingisse, oma võimubaasile lähemale.
 
[[1927]] kuulutas [[Kuomintang]]i juht generalissimus [[Chiang Kai-shek]] taas Nanjingi pealinnaks. Rahvusvaheliselt tunnustati seda sammu [[1928]], kui Kuomintang vallutas Pekingi. Järgmist kümmet aastat Hiina ajaloos nimetatakse [[Nanjingi kümnend]]iks.
 
[[1931]] vallutas [[Jaapan]] [[Mandžuuria]] ja [[1937]] alustas täiemahulist invasiooni Hiinasse. Algas [[Teine Jaapani-Hiina sõda]]. [[13. detsember|13. detsembril]] 1937 vallutas Jaapan Nanjingi ning detsembris-jaanuaris toimus Nanjingi (Nankingi) veresaun, kui Jaapani väed tapsid 40–300 tuhat tsiviilisikut ja [[sõjavang]]i. Paar päeva enne linna langemist põgenes Chiang Kai-sheki valitsus 1300 km lääne pool asuvasse [[Chongqing]]i ja jätkas seal vastupanu vallutajatele. [[1940]] loodi Nanjingis [[kollaborant]]idest koosnev ja [[Wang Jingwei]] juhitav [[Nanjingi valitsus]]. Pärast Jaapani kaotust maailmasõjas asus Kuomintangi valitsus taas Nanjingi.
 
Hiina kommunistide sõjavägi eesotsas [[Mao Zedong]]iga vallutasid lõpuks kogu Mandri-Hiina. [[21. aprill]]il [[1949]] forsseerisid nad Jangtse ja [[23. aprill]]il vallutasid Nanjingi. Kuomintangi valitsus taganes algul Lõuna-Hiina mere ääres asuvasse [[Guangzhou]]sse, [[15. oktoober|15. oktoobril]] taas Chongqingi, [[25. november|25. novembril]] veel kaugemale läände [[Chengdu]]sse ja [[10. detsember|10. detsembril]] [[Taivan]]ile. Oktoobris kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Esialgu oli Nanjing provintsi õigustega kohalik omavalitsus, kuid muudeti kiiresti provintsi keskuseks ja on selleks jäänud tänapäevani.
 
[[Pilt:Nanjing skyline.jpg|thumbpisi|Nanjing]]
== Haldusjaotus ==
Allprovintsilinn Nanjing Shi on jaotatud 13 [[3. järgu haldusüksus]]eks: 11 [[linnarajoon]]iks ja 2 [[maakond|maakonnaks]]:
 
Allprovintsilinn Nanjing Shi on jaotatud 13 [[3. järgu haldusüksus]]eks: 11 [[linnarajoon]]iks ja 2 [[maakond|maakonnaks]]:
* [[Baixia linnarajoon]] (白下区)
* [[Gaochuni maakond]] (高淳县)
==Vaata ka==
*[[Nanjingi Ülikool]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
{{Commonscat}}
* [http://www.nanjing.gov.cn Nanjingi koduleht]
 
26 559

muudatust