Georges Bizet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: es:Georges Bizet is a featured article
P Valikulised grammatikaparandused.
3. rida:
'''Georges Bizet''' ([[25. oktoober]] [[1838]] – [[3. juuni]] [[1875]]) oli prantsuse helilooja.
 
Ta sündis [[Pariis]]is ja talleta antiametlikuks ametliknimeks nimipandi Alexandre-César-Léopold Bizet, ristimiseks muudeti tanimi nimiaga Georges Bizet'ks, ÄärmiseltEriti andeka lapsena liitusläks ta prestiižeprestiižikasse [[Pariisi Muusikakonservatoorium]]iga juba kümneaastaselt. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu.
 
== Karjäär ==
 
Aastal [[1857]] jagas ta [[Jacques Offenbachi]] poolt organiseeritudkorraldatud võistlusel auhinda ühevaatuselise opereti "Le docteur Miracle" orkestreeringu eest ja võitis Prix de Rome'i, stipendiumi paljutõotavatele muusikutele. Stipendiumi tingimuste kohaselt veetisõppis Bizet kolm aastat õppides [[Rooma]]s. Seal küpses tema talent ja valmis "Don Procopio". VäljaarvatudKogu tooülejäänud aeg Roomas,elu veetis Bizet oma ülejäänud elu Pariisi lähistel elades.
 
Pariisi naasnuna pühendaspühendus ta end heliloomingule. Aastal 1863 sündis Theatre-Lyrique'i tellimusel ooper "Les pécheurs de perles" ("Pärlipüüdjad"). Samal perioodil kirjutas ta ka ooperi "La jolie fille de Perth", hästituntudtuntud "L'arlésienne'i" (vodevill), ja klaveriteose "Jeux d'enfants" ("Lastemängud"). Samuti kirjutas Bizet romantilise ooperi "Djamileh", mida on tihti nimetatud "Carmeni" eelkäijaks. Oma esimeseEsimese sümfoonia C Duur Sümfoonia, kirjutas Bizet konservatooriumis, ilmselt koduse ülesandena. Arvatavasti unustas ka Bizet ise selle teose olemasolu, sest see avastati alles 1935 Konservatooriumikonservatooriumi raamatukogu arhiivist. PealePärast selle esimestesmaettekannet esitlusthakati nimetatiseda teosteost nimetama Bizet' varajase perioodi meistriteoseks ja tänasekstänapäeval onloetakse seeseda varajase romantilise perioodi repertuaari tähtteoseidüheks tähtteoseks. Sümfoonia on tuntud ka stiililise sarnasuse poolest Franz Schuberti teostega, mis olid tol ajal Pariisis praktiliselt tundmatud. Bizet' teine sümfoonia "Rooma" jäi lõpetamata.
 
Kuigi Bizet on tuntud kui heliloojaheliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi [[Franz Liszt]]. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ja eiega teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab Bizet'd üheks Euroopa kolmest parimast pianistist.
 
== "Carmen" ==
Bizet' enimtuntudtuntuim teos on 1875. aastal valminud ooper [[Carmen (ooper)|Carmen]], mis põhineb [[Prosper Mérimée]] samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud [[Giuseppe Verdi]] loomingust, kirjutas Bizet "Carmeni" pearolli metsosopranile. Sisult on [[Carmen (ooper)|Carmen]] väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´'d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ningja Jose tapab ta.
 
Bizet ise ei näinud "Carmeni" edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiseühemõtteliselt hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit aga sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint-Saëns, Tšaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutissai publik"Carmen" Carmenika publiku lemmikuks ja üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks.
 
== Kirjandus ==