Burjaadid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Burjaadid''' on mongoli rahvas [[Venemaa Föderatsioon|Venemaal]] [[Lõuna-Siber]]is, [[Mongoolia]] põhjaosas ja [[Hiina]]s. Kõnelevad [[burjaadi keel]]t, Venemaal elavad burjaadid ka [[vene keel]]t. Burjaatide üldarv on ligikaudu 620 000. Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 461 389 burjaati<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm</ref>. Nendes elas [[Burjaatia|Burjaatia Vabariigis]] 286 839 (30,0% elanikkonnast), [[Irkutski oblast]]is 77 667, [[Taga-Baikali krai]]s 73 941 ja [[Sahha Vabariik|Sahha Vabariigis]] 7011. Mongoolias elas 2010. aastal 45 087 burjaati.<ref>http://www.toollogo2010.mn/doc/Main%20results_20110615_to%20EZBH_for%20print.pdf</ref>. Hiinas on burjaatide arvuks 40 980.
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 20 burjaati, neist [[Tallinn]]as 12.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
Kuni 18. sajandini oli burjaadid karjakasvatajad, hiljem hakkasid üha enam tegelema ka põllumajandusega. Vene riigi koosseisu liideti burjaatide asualad 17. sajandi lõpul. Olulised kultuurilised erinevused on lääneburjaatide ja idaburjaatide vahel. Idaburjaatide hulgas levis 17. ja 18. sajandil laialdaselt [[budism]]. Lääneburjaatide seas ei ole budism olnud kunagi levinud, nad on allunud tugevamale vene kultuuri mõjule. Lääneburjaadid võtsid küll ametlikult vastu [[õigeusk|õigeusu]], kuid tegelikult säilis šamanistlik usund nende seas kuni 20. sajandi alguseni.
| |||