Erinevus lehekülje "Sloveenia" redaktsioonide vahel

Lisatud 284 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
 
Sloveenia on [[2004]]. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[1993]]. aastast [[Euroopa Nõukogu]] ja [[2004]]. aastast [[NATO]] liige. Jaanuaris [[2007]] võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha [[euro]]. Jaanuarist juulini [[2008]] oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik.
 
==Ajalugu==
Sloveenia on olnud [[Rooma riik|Rooma riigi]], [[Karantaania]] vürstiriigi, [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], [[Austria-Ungari]], [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi]], [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigi]] ja lõpuks [[Jugoslaavia|Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi]] osa.
 
[[23. detsember|23. detsembril]] [[1990]] hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. [[25. juuni]]l [[1991]] sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmisel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda, mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. [[juuli]]l allkirjastati [[Brijuni lepe]], rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1991]] lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed.
 
1991. aasta detsembris võeti vastu uus [[põhiseadus]], seejärel, [[1992]]. aastal, [[denatsionaliseerimine|denatsionaliseerimise]] ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] seadused. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina [[15. jaanuar]]il 1992. [[ÜRO]] liikmeks võeti Sloveenia [[22. mai]]l 1992.
 
== Riik ==
 
Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta (Riigikogu ehk ''Državni zbor'') valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad. Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes neli aastat.
 
Ülemkoda: [[Sloveenia Riiginõukogu]] ehk ''Državni svet'' koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:
* tööandjate poolt — 4 esindajat
* töövõtjate poolt — 4 esindajat
Selle koja liikmete volituste pikkus on viis aastat.
[[Sloveenia president|Sloveenia President]] valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on viis aastat.
*[[{{Vaata|Sloveenia riigipeade loend]]}}
===Riigivalitsemine===
 
==== Valimised ====
Enne iseseisvumist, <br[[1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised]] />
 
Pärast iseseisvumist, [[1992. aasta Sloveenia parlamendivalimised|1992. aasta]], [[1996. aasta Sloveenia parlamendivalimised|1996. aasta]], [[2000. aasta Sloveenia parlamendivalimised|2000. aasta]], [[2004. aasta Sloveenia parlamendivalimised|2004. aasta]] ja [[2008. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]
*[[1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]
------------------------
Pärast iseseisvumist<br />
*[[1992. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]
*[[1996. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]
*[[2000. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]
*[[2004. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]
*[[2008. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]
 
=== Valitsused ===
Alates Sloveenia iseseisvumisprotsesist on Sloveeniat juhtinud [[Alojz Peterle valitsus]] (1990–1992), [[Janez Drnovšeki esimene valitsus]] (1992–1993), [[Janez Drnovšeki teine valitsus]] (1993–1997), [[Janez Drnovšeki kolmas valitsus]] (1997–2000), [[Andrej Bajuki valitsus]] (2000), [[Janez Drnovšeki neljas valitsus]] (2000–2002), [[Anton Ropi valitsus]] (2002–2004), [[Janez Janša esimene valitsus]] (2004–2008), [[Janez Janša teine valitsus]] (2012–2013).
*[[Alojz Peterle valitsus]]
==Ajalugu==
*[[Janez Drnovšeki esimene valitsus]]
Sloveenia on olnud [[Rooma riik|Rooma riigi]], [[Karantaania]] vürstiriigi, [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], [[Austria-Ungari]], [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi]], [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigi]] ja lõpuks [[Jugoslaavia|Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi]] osa.
*[[Janez Drnovšeki teine valitsus]]
*[[Janez Drnovšeki kolmas valitsus]]
*[[Andrej Bajuki valitsus]]
*[[Janez Drnovšeki neljas valitsus]]
*[[Anton Ropi valitsus]]
*[[Janez Janša esimene valitsus]]
*[[Janez Janša teine valitsus]]
 
[[23. detsember|23. detsembril]] [[1990]] hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. [[25. juuni]]l [[1991]] sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmisel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval [[Sloveenia iseseisvussõda|tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda]], mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. [[juuli]]l allkirjastati [[Brijuni lepe]], rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1991]] lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed.
 
1991. aasta detsembris võeti vastu uus [[põhiseadus]], seejärel, [[1992]]. aastal, [[denatsionaliseerimine|denatsionaliseerimise]] ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] seadused. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina [[15. jaanuar]]il 1992. [[ÜRO]] liikmeks võeti Sloveenia [[22. mai]]l 1992.
== Vaata ka ==
*[[Sloveenia riigipeade loend]]
*[[Sloveeni kirjandus]]
*[[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
58 997

muudatust