Sloveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel

Sloveeni keele kõnelejate koguarv on 1 906 630, kellest 1 730 000 asuvad [[Sloveenia]]s. Sloveeni keel on [[Sloveenia Vabariik|Sloveenia Vabariigi]] ametlik riigikeel. Lisaks räägitakse sloveeni keelt ka [[Austria]]s Kärtneni ja Steiermarki piirkonnas (18 000 in), [[Horvaatia]]s Rijeka, Zagrebi ja Istra piirkonnas (22 800 in), [[Itaalia]]s Trieste ja Gorizia provintsides Sloveenia piiri lähistel (100 000 in), [[Ungari]]s Sloveenia piiri lähistel (~3200 in) <ref name="Ethnologue"></ref> kui ka [[Saksamaa]]l, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Argentiina]]s, [[Kanada]]s ja endise [[Jugoslaavia]] aladel .<ref name="slovene.si"></ref>

Sloveeni keele levikuala laiub geograafiliselt ühes Euroopa keeruliseimas lingvistilises sõlmpunktis, kus koonduvad [[slaavi keeled|slaavi]], [[romaani keeled|romaani]], [[germaani keeled|germaani]] ja [[soome-ugri keeled|soome-ugri]] keelkonnad. <ref name="slovene.si"></ref> Lisaks naaberrahvaste mõjudele on ka Sloveenia mägine loodus kaasa aidanud eri piirkondades keele isloeeritud arengule. Seetõttu on hoolimata suhteliselt väikesest levikualast ja keelekasutajate arvust murdeuurijad eristanud erinevate allikate järgi 7-56 sloveeni keele [[dialekt]]i ,<ref name="wiki/Slovene"></ref><ref name="kwintessential">[http://www.kwintessential.co.uk/resources/global-etiquette/slovenia.html Kwintessential.co.uk Slovene overview]. Vaadatud 20.11.2013</ref><ref name="slovene.si"></ref><ref name="wikitravel_slo">[http://wikitravel.org/en/Slovenian_phrasebook Wikitravel Slovene Phrasebook]. Vaadatud 20.11.2013</ref>, mida kasutatakse kuues piirkondlikus kogukonnas: Kärnteni, ülem-Carniola, alam-Carniola, Littorali, Rovte, Steiermarki ja Alföldi.<ref name="slovene.si"></ref>

Sloveeni kirjakeele ajastu algab koos [[Primož TrubarigaTrubar]]iga (1508–1586), [[sloveenimaad]]e [[protestantism|protestantliku]] kiriku asutaja ja [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlkijaga sloveeni keelde, kelle ''Abecearium'' ja ''Cathechismus'' avaldati veel [[1550]]. aastal. Protestantlik jutlustaja ja õpetaja [[Adam Bohorič]] (1520–1598) kirjutas esimese sloveeni keele [[grammatika]] ''Articae horulae succisivae'', mis sisaldas ka esimese sloveeni tähestiku reeglid. [[Bohoriči tähestik]] (''bohoričica'') oli kasutusel 1840. aastateni, mil selle vahetas välja [[gaji tähestik]] (''gajica''). [[Prantsuse revolutsioon]]i, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ning [[Maria Theresia]] ja [[Joseph II]] [[reform]]ide mõjul hakkas sloveeni keel avalikus elus rohkemlaiemalt levima, seda nii koolides kui ka ametiasutustes. Samuti kasvas elanikonna kirjaoskus.

Ent ka pärast [[Austria-Ungari]] impeeriumi kokkuvarisemist, [[Jugoslaavia]] kooseisus olles, puudus sloveeni keelel võrdne asend. Alles pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] saavutas sloveeni keel ametliku keele staatuse [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis]]. Kuid endised poliitilised, kultuurilised ja lingvistilised erinevused tõusid taaskord päevakorda ja [[serbia-horvaadi keel]] oli [[privileeg|privilegeeritud]] asendis. [[1988]]. aastal oli rühm sloveenikeelseid kodanikke proovinud [[Ljubljana]]s sloveeni keeles kohut käia, kuid kohtus käis asjaajamine ainult serbia-horvaadi keeles. Sellisest olukorrast sai lõpuks põhiline argument, et [[1990]]. aastal korraldada rahvahääletus, kus suure häälteenamusega võeti vastu otsus kuulutada Sloveenia poliitiliselt iseseisvaks vabariigiks. [[25. juuni]]l [[1991]] kuulutas Sloveenia välja iseseisvuse ja sloveeni keelest sai riigikeel. [[1. mai]]l [[2004]] sai Sloveeniast [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] liige ja sellega seoses omandas sloveeni keel ka [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] ametliku keele staatuse.<ref name="slovene.si"></ref>