Kavatsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Kavatsus''' (inglise keeles ''intention'') midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha. [[Filosoofia]]s peetakse kavatsust tavaliselt [[vaimuseisund]]iks, ent on ka teisi käsitusi.
Selle mõistega on seotud ka millegi tegemine '''kavatsusega''' midagi teha, näiteks sammumine kavatsusega kellelegi külla minna, (sel juhtumil räägitakse ka '''kavatsusest''' millegi tegemise juures) ning [[tegu|teo]], [[tegevus]]e või [[käitumine|käitumise]] [[kavatsuslikkus]]. <ref>[[Elizabeth Anscombe]]'i (1957) arvates on intuitiivselt ilmne, et tegu on sama mõistega.</ref>
==Kavatsus midagi tegema hakata (eelnev kavatsus)==
Kavatsusliku teoga käib tavaliselt kaasas enne tegu kavatsus seda tegema hakata (kui tegu pole alustatud, siis nimetatakse seda [[puhtkavatsus]]eks) ja teo ajal (kui tegu võtab aega) samalaadne kavatsus hakata tegema teo järgmisi etappe.
Davidsoni (1978) järgi tuleb eelnevat kavatsust pidada [[vaimuseisund]]iks. Pärast seda on nii teo kavatsuslikkust kui kavatsust teo juures hakatud valdavalt analüüsima kavatsuse kui vaimuseisundi kaudu.
Anscombe'i (1957) järgi ei ole küsimuse "Miks sa teed B-d?" vastuste "Ma teen A-d" ja "Ma hakkan tegema (kavatsen teha) A-d" vahel selget vahet ning eelneva kavatsuse mõiste saab kavatsusliku teo ja kaasneva kavatsuse mõiste kaudu täiesti selgeks. Eelnevat kavatsust ei ole tarvis käsitada vaimuseisundina. Tänapäeval on Anscombe'il üksikuid järgijaid. Väidetakse, et kui öeldakse, et keegi teeb A-d, siis sellega on öeldud, et A on pooleli (nii et see ei pruugi üldse valmis saada ega pruugi olla kuigi palju edenenud, võib-olla pole üldse veel alanud (Falvey 2000:25–26, Thompson 2008:140–141, Moran ja Stone 2009: 145–146)), mistõttu seda, et keegi kavatseb midagi teha, võib samastada sellega, et ta teeb seda kavatsuslikult. (Alati ei toetuta otseselt keeleseigale.) Kavatsus midagi teha ei ole [[vaimuseisund]], sest see pole staatiline; see on tegevuse kavatsusliku sooritamise lõpetamatus. Seejuures võib kavatsus olla nii algses järgus, et oleks imelik öelda, et seda juba tehakse. (Thompson 2008: 91–92, 133–145; Moran ja Stone 2009: 146–148.) Ja millegi kavatsuslik tegemine on teo pooleliolek, kuigi sellest räägitakse pigem juhul, kui midagi on juba tehtud. See seletab ka, miks kavatsemine on alati kavatsemine midagi teha<ref>Kui kavatsust seostatakse otseselt tulemusega, esitades seda [[propositsiooniline hoiak|propositsioonilise hoiakuna]], siis eeldatakse ikkagi tegevust, mis selle tulemuseni viib.</ref>. (Baier 1970, Thompson 2008:120–123, 127–128, 130–131) Samuti seletab see, miks nii tegu kui ka kavatsust saab põhjendada nii (laiema) teoga kui ka kavatsusega. (Thompson 2008: 97–99, 118–119, 132–134.)
==Kavatsus mingi tegevuse juures (kaasnev kavatsus)==
[[Donald Davidson]] (1963:5–8) leidis, et kui räägitakse millegi tegemisest mingi kavatsusega, siis ei peeta kavatsuse all silmas mingit toimija juurde kuuluvat sündmust ega seisundit, vaid tema tegu kirjeldatakse ümber "esmase aluse" kaudu. Esmase aluse all mõtleb ta [[poolthoiak]]ut teatud tunnusega tegude suhtes koos [[uskumus]]ega, et algsel teol on see omadus. Tegu peetakse [[kavatsuslikkus|kavatsuslikuks]] seose tõttu mingi esmase alusega, mis moodustab kavatsuse, millega see tegu tehakse. Aga pärast seda kui Davidson (1978) hakkas eelnevat kavatsust pidama [[vaimuseisund]]iks, on nii teo kavatsuslikkust kui kavatsust teo juures hakatud valdavalt analüüsima kavatsuse kui vaimuseisundi kaudu.
Anscombe'i (1957) järgi ei ole küsimuse "Miks sa teed B?" vastuste "Ma teen A" ja "Ma hakkan tegema (kavatsen teha) A" vahel selget vahet. Tänapäeval on tal üksikuid järgijaid.
==Vaata ka==
*[[Kavatsuslikkus]]
==Märkused==
{{viited}}
==Kirjandus==
*[[Elizabet Anscombe|G. E. M. Anscombe]]. ''[[Intention]]'', [[1957]]. Teine trükk: Oxford: Blackwell 1963.
*[[Donald Davidson]]. Actions, Reasons, and Causes. – ''[[Journal of Philosophy]]'', [[1963]], kd 60, lk 1033–1052. Taastrükk:
''[[Essays on Actions and Events]]'', Oxford: Oxford University Press 1980, lk 3–20. Eesti keeles: [[Teod, alused ja põhjused]]. – ''[[Akadeemia (ajakiri)]]'', 2005, nr 5.
*[[Annette Baier]]. Act and Intent. – ''[[Journal of Philosophy]]'', [[1970]], 67, lk 648–658.
*[[Robert Audi]]. Intending. – ''[[Journal of Philosophy]]'', [[1973]], 70 (13), lk 387–403. Taastrükk: ''Action, Intention, and Reason'', Cornell University Press 1993, ptk 2, lk 56jj. [http://books.google.ee/books?id=rahcEstQt_EC&pg=PA70&lpg=PA70&dq=audi+intending&source=bl&ots=U4buTgfSra&sig=OtgU79p-CrAMQGpyVooBd1Fcjus&hl=et&ei=_eVpTtmWMqeE4gSz0dCGBQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false Google'i raamat]
*[[Monroe Beardsley|Monroe C. Beardsley]]. Intending. – A. Goldman, J. Kim (toim). ''Values and Morals'', Reidel [[1978]].
*[[Donald Davidson]]. ''Intending''. [[1978]]. Taastrükk: ''[[Essays on Actions and Events]]'', Oxford: Oxford University Press [[1980]], lk 83–102.
*[[Kevin Falvey]]. Knowledge in Intention. – ''[[Philosophical Studies]]'', [[2000]], 99, lk 21–44. [http://cas.uchicago.edu/workshops/wittgenstein/files/2009/02/falvey-knowledgeinintention.pdf Veebiversioon]
*[[Michael Thompson]]. ''[[Life and Action]]'', Cambridge, MA: Harvard University Press [[2008]].
*[[Richard Moran]], [[Martin Stone]]. Anscombe on Expression of Intention. – [[Constantine Sandis]] (toim). ''New Essays on the Explanation of Action'', Basingstoke: Palgrave Macmillan [[2009]], lk 132–168. [http://www.people.fas.harvard.edu/~moran/writings/ExpressIntention222.pdf Veebiversioon]
==Välislingid==
| |||