Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 3 baiti ,  5 aasta eest
P
Valikulised grammatikaparandused.
[[Elektronseadis]]te valmistamisel kasutatakse lähtematerjalina peamiselt neljavalentset elementi räni (Si) ning kolme- ja viievalentsete ainete ühendit galliumarseniidi (CaAs); pooljuhttehnika algusaegadel kasutati peamiselt neljavalentset elementi germaaniumi (Ge).
[[Pilt:Kovalentside.png|pisi|350px|Räni aatomi kovalentsidemed (a) ja kristallivõre lihtsustatud, tasapinnaline kujutis (b)]]
Räni ja germaaniumi iga aatomi väliskihis on neli [[valentselektron]]i, milledestmillest igaüks tiirleb ühtlasi ümber naaberaatomi (vt joonis a). Niiviisi iga aatomipaari ümber tiirlevad kaks valentselektroni moodustavad [[kovalentside]]me. Tasapinnas kujutatakse kovalentsidemeid aatomivaheliste joontega (joonis b).
 
Absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril lahkub osa valentselektrone aatomist, muutudes vabadeks elektronideks. Lahkunud elektroni kohta kovalentsidemes nimetatakse [[auk (füüsika)|auguks]]. Auku võib vaadelda laengukandjana, millel on elektroni laenguga võrdne, kuid märgilt, vastupidine positiivne [[elektrilaeng|laeng]]. Elektroni laeng on ‒1–1,6•10<sup>‒19</sup> C ja augu laeng on +1,6•10<sup>‒19</sup> C ([[kulon]]it).
 
Puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga, sest kovalentsideme katkemisel moodustuvad paarikaupa üks vaba elektron ja auk. Niisuguse puhtpooljuhi elektrijuhtivus omajuhtivus on madalal temperatuuril lähedane dielektriku omale. Temperatuuri tõustes kasvab vabade elektronide hulk kiiresti ningja vastavalt väheneb pooljuhi eritakistus.
 
Kristallivõres oleva augu võib täita teisest kovalentsidemest eraldunud elektron; seda nähtust nimetatakse elektroni ja augu [[rekombinatsioon]]iks. Seega põhjustab elektronide üleminek ühest sidemest teise aukude vastassuunalise liikumise.
Viievalentse ainega legeeritud pooljuhis on põhilisteks elektrivoolu kandjaiks elektronid. Auke on selles ainult sedavõrd, kuivõrd neid tekib põhiaine aatomite kovalentsidemete katkemise tõttu termilise või mõne muu mõju, valguse valguskiirguse toimel.
 
Liikuvaid laengukandjaid, mis on pooljuhis ülekaalus (vaadeldaval juhul elektrone), nimetatakse enamuslaengukandjateks, ning vastasmärgilisi laengukandjaid vähemuslaengukandjateks. Pooljuhti, kus enamuslaengukandjad on negatiivse laenguga, nimetatakse n-tüüpi pooljuhiks ehk n-pooljuhiks ja tema juhtivust elektronjuhtivuseks.
 
Kui sisestada pooljuhi kristalli mõne kolmevalentse aine (näiteks alumiiniumi, Al) aatomeid, moodustavad need kovalentsidemeid põhiaine kolme aatomiga, kusjuures põhiaine neljanda aatomiga jääb side katkenuks. (joonis b). Niisiis jääb kristallivõresse tühi koht, mille võib hõivata mõni vaba elektron. Seda tühja kohta nimetatakse auguks.
 
==Kirjandus==
Lembit Abo. Elektroonikakomponendid. Tallinn,1997, lk 7‒97–9.
 
== Vaata ka ==