Uus lehekülg: ''''Ussripik''' ehk '''ussjätke''' ehk '''apendiks''' (ladina keeles ''appendix vermiformis'') on inimeste kõhuõõnesumbsoole alumises osas paiknev us...'
Ussripiku mõõtmed on varieeruvad<ref>[[Meeli Roosalu]]."Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 114, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>:
* pikkus 3 kuni 203–20 cm, keskmiselt 8 cm,
* läbimõõt 0,5 kuni 15–1 cm.
==Lümfoidkude==
Ussripik liigitatakse kui [[lümfisüsteem]]i GALT ehk sooltega seotud [[lümfikude]].
Ussripiku seinas paiknevad koondlümfifolliikulid. Ussripiku sees aga rohkelt [[lümfisoon]]i, milledesmilles liikuv [[lümf]] suunatakse lümfisoonte kaudu [[rinnajuha|rinna]] (''ductus thoracicus'') [[lümfijuha]]sse.<ref>[http://www.oluwoleogunranti.com/course/course1/lymphatics/ly9.htm Lymphatics], Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
==Patoloogia==
Ussripiku põletikUssripikupõletik on [[apenditsiit]] ([[äge apenditsiit]] (''appendicitis acuta'') ja krooniline apenditsiit). Ussripikus võib sageli esineda ka kroonilisi põletikulisi soolehaiguseidsoolehaigusi, nagunäiteks [[Crohni tõbi]] või haavandiline [[koliit]].<ref>Ingrid Mesila, [http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/Mao-soole%20pat%20IM.pdf MAO JA SEEDETRAKTI HAIGUSED], 105, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014)</ref>
Iga 200-300200–300 apenditsiidi kohta leitakse keskmiselt üks-kaks ussripiku neuroendokriinset kasvajat (NET-kasvajat)<ref>[http://tarbija24.postimees.ee/2592736/enamik-haruldaste-kasvajatega-patsiente-saavad-esialgu-valeravi Enamik haruldaste kasvajatega patsiente saavad esialgu valeravi], 11. november 2013 kell 10:50, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014)</ref>
