Tala (ehitus): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Valikulised grammatikaparandused.
2. rida:
__NOTOC__
==Sisejõud==
Praktikas reeglina horisontaalselt asetsev tala võtab vastu vertikaalse ristioleva koormuse, kuid üksikutel juhtudel tuleb arvestada võimalike horisontaalsete põikijõududega (näiteks tuulekoormuse või maavärinast tingitud põikjõudega). Koormatud tala omakorda koormab omakorda tugesid, milledeksmilleks võivad olla [[post |postid]], [[riputi|riputid]], seinad või teised talad (vahetalad). Nende vahendusel antakse koormus edasi, mille tulemusena paljudel juhtudel võtavad koormuse vastu survele töötavad konstruktsioonielemendid – alustoed.
 
==Liigitus==
9. rida:
Tugede arvu ja liigi järgi: ühesildelised, mitmesildelised, [[lihttala|liht]]-, [[konsooltala |konsool]]-, jäigalt kinnitatud otstega, [[jätkuvtala|jätkuvtalasid]] ja mõned teised.
 
Ristlõike kuju järgi: ristkülik-, karp-, T- ; I- tala ja mõned teised. ÜheksÜks enamlevinudlevinud terastala ristlõike tüübikstüüpe on I-kujulise tala ristlõige, mida kasutatakse laialdaselt hoonekarkasside või sildade püstitamisel.
 
==Arvutus==
Talasid arvutatakse [[tugevusõpetus|tugevusõpetuse]] reeglite järgi. Arvutatavad suurused on tavaliselt [[tugevus]], [[jäikus]] ja [[püsivus]].
 
==Vaata ka==