Redaktsioon: 4. jaanuar 2014, kell 17:11 redigeeri Naudikas (arutelu \| kaastöö) 95 muudatust P Nanojuhe = nanotraat (eestik. Vikipeedias, ingl. k. nanowire) Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. august 2014, kell 23:24 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
28. rida: Veel üks võimalus on [[molekulaarelektroonika]]. Molekulaarelektroonika seadmete ehitamise juures on suureks abiks [[molekul]]ide isekorrastumine. Nii saab ehitada molekulaarelektroonika seadmete suuri struktuure või kasvõi korraga terveid süsteeme. See tehnoloogia võib olla väga kasulik ümberkonfigureeruvate [[arvuti]]te juures ning tulevikus võib isegi tänase [[FPGA]] tehnoloogia välja vahetada. Molekulaarelektroonika on uus tehnoloogia, mis on ikka veel lapsekingades, kuid toob lootust, et tulevikus hakkavad olema tõelised aatomskaalas elektroonikasüsteemid. Ühe lootusandvaima kasutusala molekulaarelektroonikale pakkusid välja IMB arendajad Ari Aviram ja teoreetiline keemik Mark Ratner oma 1974. ja 1988. aasta töödes „Molekulid ja mälu“ ning „Loogika ja võimendus“. See on üks paljudest võimalustest kuidas molekulaartasandil sünteesida [[diood]]i või transistorit kasutades selleks vaid [[Orgaaniline keemia\|orgaanilist keemiat]]. Pakuti välja süsteem, kus spiraalne süsinikstruktuur annab molekulaarmõõdus dioodile vaheks umbes pool nanomeetrit, mille saab ühendada molekulaarjuhtmega. Teoreetilised arvutused näitasid, et selline disain peaks põhimõtteliselt töötama, järelikult on veel lootust, et selliseid süsteeme saab tulevikus kasutama hakata. ===Muud kasutusalad=== 49. rida: [[Pilt:MolecularImagingTherapy.jpg\|pisi\|Teoreetiline vähiravi kasutades nanotehnoloogiat]] ===Meditsiinilised rakendused=== On suur huvi nanoelektrooniliste seadmete vastu, mis suudaksid reaalajas mõõta biomolekulide kontsentratsiooni kehas meditsiiniliseks diagnoosiks. Sellised seadmed ~~langevad~~kuuluvad nanomeditsiini kategooriasse. Sellega paralleelselt uuritakse ka võimalusi ehitada nanoelektroonikaseadmeid, mis suudaksid suhelda üksikute rakkudega, et neid bioloogiliselt uurida. Selliseid seadmeid nimetatakse nanosensoriteks. Selline nanoelektroonika ~~minimaliseerimine~~minimeerimine kasutamaks neid ''in vivo'', loob meile uusi võimalusi terviseseireks, ~~järelvalveks~~järelevalveks ja kaitseks. [[Kategooria:Nanotehnoloogia]]

Nanoelektroonika: erinevus redaktsioonide vahel