Libertarism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: zh:自由意志主義 is a good article |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
1. rida:
{{Liberalism}}
{{See artikkel| räägib üksikisiku maksimaalse vabaduse pooldamisest ühiskonnas; vaba tahte jaatamise ja determinismi eitamise kohta vaata artiklit [[Libertarism (metafüüsika)]]}}
'''Libertarism''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''liber'', 'vabadus') on [[poliitiline filosoofia]], mis kaitseb ideed, et isikud peaks olema vabad oma isikut ja omandit puudutavates otsustes, kuni need otsused või nende tagajärjed ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi. Libertarismi tähtsaimad märksõnad on [[üksikisik|üksikisiku vabadus]], poliitiline vabadus ja vabatahtlik kaasatus. Libertarismi eesmärgiks on
Libertaaride aluspõhimõtteks on inimtegevuse vabatahtlikkus ja tuginemine [[konsensus]]ele. Nad väidavad, et iga katse (või selle ähvardus) kasutada jõudu teise isiku või tema omandi vastu, aga ka pettus, on nende põhimõtete rikkumine. Mõni libertaar väidab, et iga katse kasutada jõudu on ebamoraalne. Teised toetavad piiratud hulgal valitsust, mis tegutseb minimaalselt, et kindlustada mõningaid väikeseid makse ja eeskirju, mille kohta nad arvavad, et see on vajalik, et kindlustada suurim individuaalne vabadus. Jõu kasutamine ei ole negatiivne, kui see on suunatud agressiooni vastu (nagu näiteks loata sisenemine või vägivald). Libertaaridele on eetika alus sisemine vastutustunne ja nad vastandavad end [[heaoluriik|heaoluriigi]] mudelile, sest nad usuvad, et kellegi sundimine millekski on eetiliselt vale, lõppkokkuvõttes takistav või mõlemad korraga.
12. rida:
== Sõna päritolu ==
Mõiste ''libertarian'' võeti inglise keeleruumis kasutusele [[Valgustusajastu|valgustusaja]] vabamõtlejate poolt, märkimaks
{{pooleli}}
| |||