Michael Gazzaniga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
16. rida:
 
==Elulugu==
Gazzaniga lõpetas 1961. aastal [[Dartmouth College|Dartmouth College'i]]. 1964. aastal kaitses ta [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudis]] doktorikraadi psühhobioloogias, töötades [[Roger Wolcott Sperry]] juhendamisel. Tema peamiseks ülesandeks oli lõhestunud ajuga patsientide uurimine. Gazzaniga ningja Sperry sellealased uurimused on oluliselt edendanud meie teadmisi ajufunktsioonide lateralisatsiooni ningja ajupoolkerade omavahelise suhtluse kohta, mille eest Sperry sai 1981. aastal ka [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli preemia]].<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1981/ The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1981], Nobelprize.org.</ref>
 
Gazzaniga on kirjutanud mitmeid populaarteaduslikke raamatuidaimeraamatuid, muuhulgas ''"The Social Brain''", ''"Mind Matters''", ''"Nature's Mind''", ''"The Ethical Brain''" ja ''"Who's in Charge?''". Lisaks toimetab ta MIT Press'iPressi raamatuseeriatraamatusarja ''"Kognitiivsed neuroteadused''".
 
Ta on asutanud Kognitiivse Neuroteaduse keskused nii California ülikoolis kui Dartmouth College'is, lisaks Neuroteaduse Instituudi ja ajakirja ''Journal of Cognitive Neuroscience''. Viimases on ta ka vastutav emeriit-toimetajaemeriittoimetaja. Gazzaniga on olnud Ameerika Ühendriikide presidendi [[George W. Bush]]'i [[bioeetika]] komitee liige ning juhtinud MacArthur'iMacArthuri Õigus- ja Neuroteaduse Projekti, mis uurib nende kahe teadusharu kokkupuutepunkte.<ref>[http://www.nri.ucsb.edu/people/researchers/gazzaniga Michael Gazzaniga], Neuroteaduse Instituut.</ref>
 
1999. aastal osales Michael Gazzaniga [[Endel Tulving]]u korraldatud Tallinna mälukonverentsil.<ref>Tulving, Endel (Toim). (1999). Memory, consciousness, and the brain: The Tallinn conference; Philadelphia PA: Psychology Press</ref>
 
==Teaduslik uurimistöö==
Gazzaniga on teinud teedrajavaid uuringud lõhestunud ajuga patsientidega, mõistmaks paremini selle diagnoosiga inimeste aju tööpõhimõtteid.<ref>American Psychological Association, “Psychology’s best,” 2008, Vol 39, No. 9, http://www.apa.org/monitor/2008/10/honors.aspx</ref> Uuringute sisuks on olnud funktsionaalsed võrdlused täiesti tervete katseisikute ningja nende indiviidide vahel, kelle aju poolkerad ei ole omavahel ühendatud. Näiteks suudavad lõhestunud ajuga patsiendid joonistada mõlema käega samaaegselt erinevaid kujundeid. Gazzaniga uuringute tulemusi peetakse erinevate ajupoolkerade funktsioonide paremaks mõistmiseks väga oluliseks.<ref> Hock, Roger R., “Forty Studies that Changed Psychology Explorations into the History of Psychological Research”</ref>
 
==Viited==