'''SU-76I''' on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[1943]]. aastal toodetud [[liikursuurtükk]].
1943. aastal otsustati sakslastelt hõivatud [[tank]]ide [[PzKpfw III]] ja liikursuurtükkide [[StuG III]] baasil tootma hakata 76 mm suurtükiga liikursuurtükke. Vaenlase tehnika kasutuselevõtmise peapõhjuseks oli see, et omaenda valmistatud liikursuurtükkidel [[SU-76]] ilmnesid vead, mis olid vaja kõrvaldada, kuid rindel oli liikursuurtükke hädasti vaja. Uus masin sai nimeks SU-76I ([[vene keel|vene]] ''СУ-76И'', milles indeks ''И'' tähendab ''Иностранная'' – välismaine). Saksa masinatel eemaldati suurtükitorn ningja korpuse pealisehitised, selle asemel aga ehitati uus pealt kinnine liikumatu torn, soomuse paksusega esiküljel 35 ning, külgedel ja taga 15–25 mm. Uude torni paigutati 76,2 mm kahur [[ZIS-5]] või [[F-34]] lahinguvaruga 98 mürsku. Meeskonda kuulus 4 meest, kes omasid enesekaitseks kahte automaati ja [[granaat (lõhkekeha)|granaate]]. MasinaMasin kaaluks kujuneskaalus 22,5 tonni ningja maksimaalseksmaksimaalne kiirusekskiirus oli 40 km/h. Kokku toodeti 201 sellist masinat, milledestmillest 20 olid komandörimasinad (omasid komandöritorni ja laskemoonavaru oli vähendatud).
[[August]]is 1943 varustati 1902. liikursuurtükkide polk 15 masinaga SU-76I ja 5 masinaga SU-76, samuti olid relvastatud ka 1901. ja 1903. polk liikursuurtükkidega SU-76I.
