Redaktsioon: 27. jaanuar 2014, kell 20:58 redigeeri Xqbot (arutelu \| kaastöö) Robotid 101 773 muudatust P Robot: sv:Hizbollah is a good article ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. august 2014, kell 10:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{ajakohasta}} '''Ḩizb Allāh''' [hizb all'aah] (Eestis kasutatakse ka nimetust '''Hezbollah''') ([[araabia keel]]es حزب الله '[[Allah]]i [[Partei]], [[Jumal]]a Partei') on [[Liibanon]]i [[šiism\|šiiitlik]] [[islamism\|islamistlik]] organisatsioon ja partei, millel on sõjaline tiib ja tsiviiltiib. Kuus riiki, sealhulgas [[USA]] ja [[Iisrael]], on kuulutanud Ḩizb Allāhi või Ḩizb Allāhi Julgeolekuorganisatsiooni [[terroristlik organisatsioon\|terroristlikuks organisatsiooniks]]. 8. rida: Organisatsiooni praegune juht on peasekretär [[Ḩasan Naşrallāh]]. Organisatsioon moodustati võitluseks [[1982]]. aasta [[Liibanoni sõda\|Liibanoni sõjale]] järgnenud Iisraeli okupatsiooni vastu Lõuna-Liibanonis (kestis [[2000]]. aastani). See loodi ~~1980ndate~~1980. ~~alguses~~aastate ~~suurelt~~alguses ~~osalt~~suuresti [[Rūḩollāh Khomeynī\|ajatolla Khomeynī]] järgijate abiga, et levitada šiiitlikku revolutsiooni. Kuid organisatsioon on loobunud eesmärgist rajada [[Liibanon]]i fundamentalistlik šiiitlik riik. Paljud Ḩizb Allāhi liikmed on korduvalt väitnud, et neil pole säärast eesmärki kunagi olnud. Ḩizb Allāh peab Iisraeli riiki usurpaatoriks, mis põhineb valel, tapatalgutel ja illusioonidel, ning järgib [[Iraani islamirevolutsioon]]i juhi ajatolla Khomeynī ideoloogiat. 14. rida: Ḩizb Allāh on [[Amal]]i kõrval peamine partei ja sõjaline organisatsioon, mis esindab Liibanoni šiiite, riigi suurimat usukogukonda. Ta on Liibanonis tunnustatud partei, mis on osalenud ka valitsuses. Tsiviiltiib on esindatud [[Liibanoni parlament\|Liibanoni parlamendis]], kus tal pärast [[2005. aasta Liibanoni parlamendivalimised\|2005. aasta valimisi]] on 128 kohast 14. Ta kuulub [[valimisliit]]u [[Vastupanu ja Arengu Blokk]], millel on 35 kohta. [[11. juuni]]l [[2008]] ametisse astunud valitsuses on Ḩizb Allāhil energia- ja veeministri (Mohamad Fneich) ja tööministri (Trad Hamadé) koht ning ka välisminister Faouzi Salloukh on Ḩizb Allāhi suuna esindaja. Ḩizb Allāhi tsiviiltiib hoiab käigus oma haiglaid, uudisteagentuure ja õppeasutusi. Ta on Liibanonis ellu viinud majandus- ja infrastruktuuriprojekte programmi ''Jihad al-Bina'' ('Ülesehituskampaania') käigus. Praegu peab rühmitus üleval 4 haiglat, 12 kliinikut, 12 kooli ~~ning~~ja 2 keskust, mis annavad talupoegadele tehnilist abi ja väljaõpet. Ḩizb Allāhil on ka keskkonnasektsioon ja ulatuslik sotsiaalabiprogramm. Ḩizb Allāhi tervishoiuteenused on odavamad kui enamikus riigi või erahaiglates. Organisatsiooni liikmetele on nad tasuta. Enamiku asjatundjate arvates on Ḩizb Allāhi sotsiaal- ja tervishoiuprogrammide aastane kogumaht sadu miljoneid USA dollareid. ==Maine== Ḩizb Allāhit võidakse pidada vastupanuliikumiseks, nagu seda teeb Liibanoni valitsus, või terroristlikuks organisatsiooniks, nagu seda teevad USA, Iisraeli ja [[Kanada]] valitsus. Viimased väidavad, et organisatsioon algatab rünnakuid tsiviilisikute vastu ~~ning~~ja toetab ideoloogiliselt islami terroriorganisatsioonide rünnakuid. [[Suurbritannia]], [[Austraalia]] ja [[Holland]] peavad ametlikult põlustatuks ainult Ḩizb Allāhi Julgeolekuorganisatsiooni. [[Euroopa Liit]] ei pea Ḩizb Allāhi terroristlikuks organisatsiooniks, küll aga peab terroristiks [[Imād Mughnīyah]]'t, keda peetakse Ḩizb Allāhi rahvusvahelise haru juhiks. 26. rida: Venemaa ei pea Ḩizb Allāhi terroristlikuks organisatsiooniks, kuigi ta peab terroristlikeks teisi radikaalseid šiiitlikke rühmitisi, näiteks [[Islami Džihaad]]i ja [[Al-Qā'idah]]'t. Araabia ja islamimaailmas peetakse Ḩizb Allāhi enamasti au sees legitiimse vastupanuliikumisena. [[Beirut]]i ~~Uuurimis~~Uurimis- ja informatsioonikeskus ~~viis~~tegi [[26. juuli]]l [[2006]] [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt\|Iisraeli-Liibanoni konflikt]]i ajal ~~läbi~~ küsitluse, mille põhjal 87% liibanonlasi toetab Ḩizb Allāhi võitlust Iisraeliga. Võrreldes veebruaris korraldatud küsitlusega oli toetus kasvanud 29% võrra. Ḩizb Allāhit toetas 80% Liibanoni kristlastest, 80% druusidest ja 89% sunniitidest. Liibanoni valitsus kinnitas, et tegu on legitiimse vastupanuga okupatsioonile. 74% liibanoni kristlasi pidas Ḩizb Allāhi vastupanuorganisatsiooniks. 43. rida: ===Ḩizb Allāh Liibanoni sõja ajal=== Ḩizb Allāh keskendus Iisraeli ja lääneriikide vägede väljaajamisele Liibanonist. Organisatsioon on põhiline kahtlusalune mitmes suures rünnakus USA, [[Prantsusmaa\|Prantsuse]] ja [[Itaalia]] rahvusvahelistele jõududele, mille eesmärk oli Liibanoni stabilisserimine: [[1983. aasta aprilli pommirünnak USA saatkonnale\|enesetapurünnak USA saatkonnale 1983. aasta aprillis]], milles hukkus 63 inimest, sealhulgas 17 USA kodanikku, [[1983. aasta Beiruti pommirünnak kasarmutele\|rünnak USA mereväe kasarmutele Beirutis]], milles hukkus 241 USA sõjaväelast, ning rünnak Prantsuse rahvusvaheliste jõudude peakorterile, milles hukkus 58 Prantsuse sõjaväelast. Ḩizb Allāh on alati eitanud oma seotust nende pommirünnakutega, kuigi peab neid õigustatuks. Ḩizb Allāhi liikmeid on seostatud osaluses USA ja teiste lääneriikide kodanikest [[pantvang]]ide võtmises, kinnipidamises ja nendelt informatsiooni kogumises Liibanonis. Seda tegid sellised rühmitused nagu Islami Džihaad, kes on kuulutanud, et pantvangide võtmine oli kättemaks Iisraeli toetusel tegutsenud [[Lõuna-Liibanoni Armee]] toimepandud kinnipidamiste, pantvangivõtmiste ja piinamiste eest.

Ḩizb Allāh: erinevus redaktsioonide vahel