Harilik vaher: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida:
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]]
| sünonüümid =
| levikukaart = Acer platanoides.png
}}
'''Harilik vaher''' (''Acer platanoides'') on [[seebipuulised|seebipuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[vaher (perekond)|vahtra]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]].
Vahtra rahvapärased nimed on '''läänepuu, pikaninapuu, vastra''' ja '''vahtras'''.<ref name=bio2>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm Harilik vaher] bio.edu.ee. Vaadatud 16. augustil 2014</ref>
Vahtra enamusega metsa nimetatakse [[vahtrik]]uks. Euroopas kohtab vahtrikke harva, kogu Eestis on neid napilt 20 hektarit.<ref name=lk7>[[Looduse raamatukogu]]. "Aasta puud 2". Koostaja [[Ann Marvet]]. [[MTÜ Loodusajakiri]] [[2012]], lk. 7</ref>
== Kasvukoht ==
Vaher kasvab [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]]s, [[Türgi]] põhjarannikul, [[Taga-Kaukaasia]]s ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] lõunarannikul. [[Eesti]]s on ta tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka.
Vahtra perekonda kuulub ligi 200 [[liik (bioloogia)|liiki]]. [[Euroopa]]s kasvab neist umbes 30. Hariliku vahtra [[levila]] küündib neist kõige kaugemale põhja ja itta.<ref name=lk7/>
Vaher kasvab [[lehtmets|leht]]- ja [[segamets]]ades ning [[park]]ides <ref name="Maailma puude entsüklopeedia">Maailma puude entsüklopeedia, 2004, lk. 159</ref> koos [[tamm (puu)|tamme]] ja [[saar (puu)|saarega]], enamasti alumises [[puurinne|puurindes]]<ref name=lk7/>. Vaher on külmakindel ja noores eas talub hästi varju. Seevastu [[muld|mulla]] suhtes on ta nõudlik, eelistades viljakaid, niiskeid ja [[huumus]]rikkaid [[liivsavimuld]]asid<ref name=lk7/>.<ref name=bio2/>▼
Ta on sisse viidud [[Põhja-Ameerika]]sse, kus on metsistunud. [[New Hampshire]]'is, [[Massachusetts]]is ja [[New York (osariik)|New Yorgi osariigis]] on ta tunnistatud [[invasiivne liik|invasiivseks liigiks]]. Euroopas ei moodusta vaher [[puhaspuistu]]t, küll aga võib seda teha Põhja-Ameerikas. Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda. Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud [[rohttaim]]ed, isegi [[umbrohi|umbrohud]], hariliku vahtra all halvasti.
Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline. Paljud liigid on valguse suhtes veelgi vähem nõudlikud. Vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub. Ta ei suuda kasvada metsa kõrgeimaks puuks. Eesti kõrgeimad põlisvahtrad võivad kasvada 30 m kõrgeks, aga need on üksikuna pargis kasvavad puud. Metsas ei ületa vahtrate kõrgus 20 meetrit.<ref name=lk7/>
▲Vaher kasvab [[lehtmets|leht]]- ja [[segamets]]ades ning [[park]]ides <ref name="Maailma puude entsüklopeedia">Maailma puude entsüklopeedia, 2004, lk. 159</ref> koos [[tamm (puu)|tamme]] ja [[saar (puu)|saarega]], enamasti alumises [[puurinne|puurindes]]. Vaher on külmakindel ja noores eas talub hästi varju. Seevastu [[muld|mulla]] suhtes on ta nõudlik, eelistades viljakaid, niiskeid ja [[huumus]]rikkaid [[liivsavimuld]]asid.<ref name=bio2/>
== Välimus ==
Vaher on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] lehtpuu. Ta kasvab kuni 30 meetrit kõrgeks<ref name="Maailma puude entsüklopeedia"/> ja 150–200, harva kuni 300 aastat vanaks.<ref name=bio2/><ref name=lk7/>
Vahtra [[võrse]]d ja noor [[tüvi]] on siledad, isegi kergelt läikivad ja punakas[[pruun]]id<ref name=bio2/>. Vanemas eas kattub tüvi tume[[hall]]i peene[[rõme]]lise [[korp|korbaga]]<ref name=bio2/>. [[Võra]] on suur ja laiuv, tõusvate harudega<ref name="Maailma puude entsüklopeedia"/>.
42. rida ⟶ 47. rida:
Vahtral on hästi arenenud [[sammasjuurestik]]. [[Peajuur]] ei tungi sügavale, [[külgjuur]]ed on tugevad ja hästi harunenud.<ref name=bio2/>
Vahtrat on võrreldud tammega nii juurestiku kui puidu tugevuse tõttu. Kuid tüve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lõhestuvuse tõttu murduvad vanadel puudel kergesti tüveharud ja isegi [[tormimurd]] pole enneolematu.<ref name=lk7/>
Vahtra [[leht|lehed]] on 5–7 teravatipulise hõlmaga<ref name=bio2/>. Hõlmad on üksikute suurte teravate hammastega<ref name="Maailma puude entsüklopeedia"/>. Toorelt sisaldavad lehed [[valge]]t [[piimmahl]]a<ref name=bio2/>. Lehed kinnituvad [[oks]]ale [[vastak leheseis|vastakuti]]<ref name=bio2/>. Lehed on suured: 5–15, isegi kuni 25 cm pikad ja niisama laiad ning pika peenikese [[leheroots|rootsuga]]<ref name=bio2/>. Iga hõlma sees on [[leherood]] selgelt märgatavad<ref name=bio2/>. Suvel on lehed tuhm[[roheline|rohelised]] ja vahel natuke läikivad, aga sügisel muutuvad väga mitmekesistes toonides [[kollane|kollaseks]], [[oranž]]iks ja [[punane|punaseks]]<ref name=bio2/>. Isegi ühe oksa lehed võivad minna sügisel eri värvi, seevastu mõni oks võib kauemaks roheliseks jääda<ref name=bio>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm Harilik vaher] bio.edu.ee. Vaadatud 16. augustil 2014</ref>.▼
[[Pilt:Herbstlaub-Ahorn.jpg|pisi|Vahtra lehed]]
Vahtra [[õis|õied]] on mõlemasugulised, kuid osal neist puudub [[emakas]]. Õied asuvad silmatorkavates kobarates<ref name="Maailma puude entsüklopeedia"/>. [[Õiekate]] on kaheli ja [[õiekroon]] kollakasroheline. [[Sigimik]] on tiibjas ja seda varjab [[meenääre]]. Vaher [[õitsemine|õitseb]] [[mai]]s enne lehtimist. Teda [[putuktolmlemine|tolmeldavad putukad]].<ref name=bio2/>▼
[[Pilt:20130424Ahorn Hockenheim5.jpg|pisi|Vahtra õied]]
▲Vahtra [[leht|lehed]] on 5–7 teravatipulise hõlmaga<ref name=bio2/>. Hõlmad on üksikute suurte teravate hammastega<ref name="Maailma puude entsüklopeedia"/>. Toorelt sisaldavad lehed [[valge]]t [[piimmahl]]a<ref name=bio2/>. Lehed kinnituvad [[oks]]ale [[vastak leheseis|vastakuti]]<ref name=bio2/>. Lehed on suured: 5–15, isegi kuni 25 cm pikad ja niisama laiad ning pika peenikese [[leheroots|rootsuga]]<ref name=bio2/>. Iga hõlma sees on [[leherood]] selgelt märgatavad<ref name=bio2/>. Suvel on lehed tuhm[[roheline|rohelised]] ja vahel natuke läikivad, aga sügisel muutuvad väga mitmekesistes toonides [[kollane|kollaseks]], [[oranž]]iks ja [[punane|punaseks]]<ref name=bio2/
▲Vahtra [[õis|õied]] on mõlemasugulised, kuid osal neist puudub [[emakas]]<ref name=bio2/>. Õied asuvad silmatorkavates kobarates<ref name="Maailma puude entsüklopeedia"/><ref name=bio2/>. [[Õiekate]] on kaheli ja [[õiekroon]] kollakasroheline<ref name=bio2/>. [[Sigimik]] on tiibjas ja seda varjab [[meenääre]]<ref name=bio2/>. Vaher [[õitsemine|õitseb]] [[mai]]s enne lehtimist<ref name=bio2/>. Teda [[putuktolmlemine|tolmeldavad putukad]]
Vahtral on [[jaguvili]]. See on kaksiktiibvili, mis pärast valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks. Kahe tiiva välisservad moodustavad [[nürinurk|nürinurga]], siseservad on kumeralt välja veninud ja moodustavad nüri- või [[täisnurk|täisnurga]]. [[Seeme|Seemned]] varisevad kohe pärast valmimist. See toimub enne talve algust. Vaher kannab vilja peaaegu igal aastal.<ref name=bio2/>▼
▲Vahtral on [[jaguvili]]. See on kaksiktiibvili, mis pärast valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks<ref>"Aasta puud 2", lk. 9–10</ref>. Kahe tiiva välisservad moodustavad [[nürinurk|nürinurga]], siseservad on kumeralt välja veninud ja moodustavad nüri- või [[täisnurk|täisnurga]]. [[Seeme|Seemned]] varisevad kohe pärast valmimist. See toimub enne talve algust. Vaher kannab vilja peaaegu igal aastal.<ref name=bio2/>
Peamiselt paljuneb vaher seemnetega. Seemned levivad [[tuul]]ega ja idanevad väge kergesti<ref name=bio/>. [[Vegetatiivne paljunemine|Vegetatiivselt]] võib vaher paljuneda [[känd|kännu]]võsust, samuti maha painutatud ja mullaga kaetud oksast.<ref name=bio2/>
=== Värvilised lehed ===
[[Pilt:Acer platanoides
[[Pilt:A fine Norway Maple, Acer platanoides - geograph.org.uk - 993499.jpg|pisi|Vahtra lehed võivad puu eri osades eri ajal värviliseks minna.]]
Sügisel, [[september|septembris]]-[[oktoober|oktoobris]] muutuvad vahtra lehed rohelisest kirjuks. Seda põhjustavad [[karotinoidid]], mis on oma nime saanud [[porgand]]i järgi, kus karotinoide eriti palju leidub. Karotinoidid on kollakat, oranžikat ja punakat värvi. Porgand on punane kogu aeg, aga vahtralehtedes jäävad muud värvid suvel rohelise [[klorofüll]]i varju. Sügisel laguneb klorofüll ära ja leherakkudes, täpsemalt [[plastiid]]ides olevaid karotinoide ei varja enam miski.<ref name=lk9>"Aasta puud 2", lk. 9</ref>
Punast värvi lisavad lehtedele [[antotsüaanid]]. Nende moodustumist lehtedes soodustavad sügisöiste madalate ja päevaste kõrgete õhu[[temperatuur]]ide vaheldumine, päikesekiirgus, tüve ja okste vigastused, õhusaaste ja [[põud]].<ref name=lk9/>
Isegi ühe oksa lehed võivad minna sügisel eri värvi, seevastu mõni oks võib kauemaks roheliseks jääda<ref name=bio>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm Harilik vaher] bio.edu.ee. Vaadatud 16. augustil 2014</ref>.
== Kahjurid ==
Põhja-Ameerikas on vahtral vähe kahjureid. Eestis neid siiski leidub.
[[Jänes]]ed ja [[metskits]]ed söövad meelsasti vahtra võrseid.<ref name=lk7/>
Vahtral elavad [[jahukaste]]t tekitavad seened ''[[Uncinula aceris]]'' ja ''[[Uncinula bicornis]]''. Algul tekitavad need lehele valged või hallid laigud, mis laienevad järjest, kuni katavad lehe üleni.<ref name=lk8>"Aasta puud 2", lk. 8</ref>
Harilikule vahtrale võivad lehelaike tekitada veel seened ''[[Phyllosticta aceris]]'' (suured ümmargused [[pruun]]id laigud) ja ''[[Phyllosticta platanoides]]'' (nurgelised kahvatupruunid laigud).<ref name=lk8/>
Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks [[vahtratarjak]] ''Rigidoporus populinus''<ref name=lk8/>. See moodustab suure vana puu tüvel kuni meetripikkuse vertikaalse valgete seenekübarate rivi<ref name=bio/>.
Tüve südamemädanik on vahtratel üldse levinud. Seda haigust põhjustavad lisaks vahtratarjakule [[soomustorik]] ''Polyporus squamosus'', [[tuletaelik]] ''Ochroporus igniarius'' ja Eestis haruldane [[põhjanarmik]] (''Climacodon septentrionalis'').<ref name=lk8/>
Vahtral võib leida veel seent ''[[Taphrina acerinus]]'', mis tekitab [[tuulepesa|tuulepesi]].<ref name=lk8/>
== Kasutamine ==
[[Pilt:Acer platanoides Faassens black BG Tallinn.jpg|pisi|Kultivar 'Faassen's black']]▼
▲[[Pilt:Acer platanoides drummondii BG Tallinn.jpg|pisi|Kultivar 'Drummondii']]
Vahtra õied on meerikkad. Neis toituvad paljud [[putukad]]<ref name=bio2/>. Vaher on [[paju]]de ja [[remmelgas|remmelgate]] järel üks esimesi kevadisi [[nektar]]i- ja [[õietolm]]urikkaid puid<ref name=lk8/>. Vaher annab heledat hea maitse ja õrna lõhnaga [[mesi|mett]]<ref name=lk8/>. Ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett<ref name=lk9/><ref name=bio/>.
▲Kahjureid on vahtral vähe. Lehtedel võib kohata [[jahukaste]] (valgeid) ja [[vahtra pigilaiksus]]t tekitava seene (musti) laike<ref name=bio2/>. Pigilaiksus ei tekita suurele puule erilist kahju<ref name=bio/>. See viitab puhtale [[õhk|õhule]], sest suures linnas või tööstuspiirkonnas ei suuda see seen elada<ref name=bio/>. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks [[vahtratarjak]]<ref name=bio2/>. See moodustab suure vana puu tüvel kuni meetripikkuse vertikaalse valgete seenekübarate rivi<ref name=bio/>.
Varakevadel, enne pungade puhkemist, isegi enne õitsemist annab vaher [[taimemahl|mahla]]. Mahlajooks algab juba [[märts]]is, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud. [[Vahtramahl]] on märksa magusam [[kasemahl]]ast. Vahtramahla [[suhkur|suhkru]]sisaldus on 12–32.<ref name=lk9/>
Vahtra [[puit]] on kollakas või punakas. See on hinnatud [[sitkus]]e, [[painduvus]]e ja [[vastupidavus]]e tõttu. Seda kasutatakse [[parkett|parketi]], [[vineer]]i, [[mööbel|mööbli]] ja [[muusikariist]]ade tootmiseks.<ref name=bio2/>▼
=== Puit ===
▲Vahtra [[puit]] on kollakas või punakas<ref name=bio2/>. See on hinnatud [[sitkus]]e, [[painduvus]]e ja [[vastupidavus]]e tõttu<ref name=bio2/>.
Seda kasutatakse [[parkett|parketi]], [[vineer]]i, [[mööbel|mööbli]] ja [[muusikariist]]ade tootmiseks.<ref name=bio2/><ref name=lk8/>
Rahvakultuuris valmistati vahtra tugevast, aga libedast puidust [[regi|ree]]jalaste taldu. Vahtrast tehti kanga[[suga]]de piisid, tuulamissarjade põhju, [[höövel|höövli]]pakke, [[kirves]]te ja [[haamer|haamrite]] varsi ning veski hammasrataste hambaid.<ref name=lk8/>
=== Kasutamine haljastuses ===
▲[[Pilt:Acer platanoides Faassens black BG Tallinn.jpg|pisi|Kultivar 'Faassen's black']]
[[Pilt:Acer platanoides drummondii BG Tallinn.jpg|pisi|Kultivar 'Drummondii']]
Vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses. Seda takistab aga asjaolu, et vahtral on palju suuri külgjuuri ja kui neil pole piisavalt ruumi, siis kasvab vaher halvasti.
Vaher on kiire kasvuga, kena ja külmakindel puu, mida on [[ilupuu]]na kasvatatud juba sajandeid<ref name="Maailma puude entsüklopeedia"/>. Viimasel ajal on liigist saadud hulganisti madalakasvulisi [[kultivar]]e, mida istutatakse maantee äärde<ref name="Maailma puude entsüklopeedia"/>. Vaher talub hästi kärpimist<ref name=bio/> ja sobib [[bonsai]]ks.
Kultivaride seas on selliseidki, mille lehed pole punased üksnes sügisel, vaid suvelgi. Kultivari 'Reichenbachii' lehed on kevadel punakasrohekad tumepunaste täppidega ning suvel ja sügisel tumepunaste, peaaegu mustade lehtedega. Kultivari 'Schwedleri' lehed on kevadel tumepunased, suvel tumerohelised ja sügisel oliivrohelised. Kultivar 'Crimson King' on kevadest sügiseni purpurpunaste lehtedega ja sügisel leekivpunane. Temaga sarnaneb 'Royal Red', aga selle lehed on noorelt erepunased ja hiljem tumedamad. Kultivari 'Drummondii' lehed on hallikasrohelised heledate servadega, noored lehed on üleni valkjaskollased.<ref name=lk10>"Aasta puud 2", lk. 10</ref>
▲Kevadel saab vahtralt [[suhkur|suhkru]]rikast [[taimemahl|mahla]]. Lehtede piimmahlast saab [[kautšuk]]it. Lehti saab kasutada [[loomasööt|söödaks]] ja allapanuks<ref name=bio2/>
Lisaks ebaharilikku värvi lehtedega kultivaridele on loodud selliseidki, milles on süvendatud lehtede hõlmalist kuju. Niisugustest on kõige tuntumad 'Dissectum', 'Laciniatum' ja 'Palmatifidum'. Neil kõigil on lehed lõhestunud kuni aluseni.<ref name=lk10/>
▲Vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses. Seda takistab aga asjaolu, et vahtral on palju suuri külgjuuri ja kui neil pole piisavalt ruumi, siis kasvab vaher halvasti. Vaher kasvab kiiresti, mistõttu tema puit ei ole tugev. Sellepärast murduvad tüved ja suured oksad suhteliselt kergesti, mis võib takistada liiklust.
==Viited==
| |||