Mustpeade maja: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tallinna mustpeade maja''' (varasem nimi ''mustapeade maja''; ka ''mustpeade vennaskonna hoone'') on üks väheseid [[Tallinna vanalinn]]as säilinud [[renessanss]]ehitisi. AsubSelle taaadress aadressilon [[Pikk tänav]] 26.

Mustpeade maja asub Pika tänava ja [[Pühavaimu tänav]]a vahelisel kõrgendikul ningja on loodusliku asendi tõttu on mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1. ja 2. korruse.

[[Mustpeade vennaskond]]a Tallinnas on esmakordselt mainitud [[1400]]. aastal ja tedaselle loetaksetekke tekkinuksajaks loetakse [[1399]]. aastalaasta. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende [[Suurgild]]i vastuvõtmist ningja välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku [[Püha Mauritius]]ega, kes legendi järgi oli [[Aafrika]]st pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiksvapimärk. Vennaskond oli tegev ainult [[Eesti]] ja [[Läti]] aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940-ndatel. 90-ndateaastatel. 1990. aastate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus nende taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja suuremahulinemahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.

[[1597]]. aastal toimustehti suurem ümberehitamineümberehitus, mille käigus kujundati [[fassaad]] [[Madalmaad]]e renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb [[1640]]. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövilinekahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit [[15. sajand]]ist.

JärgnevJärgmine suur ümberehitus toimustehti hoones [[1908]]. aastal, ent see puudutas vaid interjööreinterjööri, mis saidsai uusklassitsistliku välimuse. Järgmine1970. suuremaastate restaureeriminelõpus toimusvõeti 70-ndateette lõpus,suurem restaureerimistöö lähtudesseoses [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregati toimumisega Tallinnas]]. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on MutspeadeMustpeade maja välisuks ja fassaadil olevadasuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 90-ndate1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub [[Tallinna Linnavalitsus]]e kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik [[Jüri Arrak]]).

Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944–1965 kandis nime [[Jaan Tombi nimeline Kultuurihoone|J. Tombi nimeline Kultuurihoone]]. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nim Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (1965–1968), 1969–1991 [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]]. Majas tegutsesid aktiivseltpaljud mitmed isetegevuslikud kollektiividisetegevuskollektiivid. Neist tuntumad on [[tantsuansambel Sõprus]] (juhendaja [[Ilma Adamson]]), [[segakoor Noorus]], meesansambel [[Vanad sõbrad]], tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja [[Ants Tael]]).