Erinevus lehekülje "Tondi kasarmud" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 14 baiti ,  5 aasta eest
P
Nimetus > nimi.
P (parandasin skripti abil kriipsud)
P (Nimetus > nimi.)
 
==Ajalugu==
[[Peeter Suure merekindlus]]e ehitiste (laod, raudteed jt.) püstitamine [[Tondi]] kanti tõi piirkonda palju muutusi. [[Tondi sõjaväelinnak]] ehitati [[Peeter Suure merekindlus]]e teeninduspersonali jaoks. [[Soome laht|Soome]], [[Liivi laht|Liivi]] ja [[Põhjalaht|Põhjalahe]] kaitsesüsteemi, mille ametlik nimetusnimi oli ''Imperaator Peeter Suure Merekindlus'', põhimõtteline plaan töötati välja [[1907]]ndaks aastaks.<ref name="Tondi tn">[http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=111777 "Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas"]</ref> [[Tondi sõjaväelinnak|Sõjaväelinnaku]] ehitamine algas [[1910]]. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast [[1912]]. aastat, kui [[Tondi tänav]]a äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.<ref>[[Robert Nerman]]: [http://euro.postimees.ee/210107/esileht/siseuudised/tallinn/240037.php "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks"] // Postimees, 19. jaanuar 2007</ref> [[Peeter Suure merekindlus|Merekindluse]] suurtükiväe kasarmud ehitati endise ''[[Dunteni mõis]]a'' sundvõõrandatud ([[1914]]. aastal) maa-alale.<ref name="Tondi tn"/>
 
Nõukogude ajal kasutati kogu kompleksi taas [[NSV Liidu relvajõud Eestis|Eestis asunud Nõukogude armee]] sõja[[väeosa]]de [[Tondi sõjaväelinnak|sõjaväelinnakuna]]. SellelSel perioodil ehitati territooriumile mitmeid abi- ja majandushooneid.<ref name="Tondi tn"/>
 
==Arhitektuur==
Kasarmud asuvad [[Tondi tänav]] 51, 53, ja 55/57 ning staabihoone, eraldatult tänapäeva [[Tammsaare tee]] 25. KahekorruseliselKahekorruselistel pikliku plaaniga kasarmuhoonetel on sümmeetrilised fassaadid. Kasarmuhoonega liitub tagakülje keskel ristuv plokk. Mitmeks plokiks jagatud kasarmuhoonelkasarmuhoones on avarad kõrge laega ruumid. Hoonel on rikkalikult dekoreeritud monumentaalsed fassaadid, eriti taanduvas keskosas ja külgfassaadidel. [[Juugend]]-stiilis [[dekoor]]: raidkivist karniisid, erikujulised aknasillused, punastest [[tellis]]test ja [[paekivi]]st kombineeritud ladu, [[paekivi]]dest sokkel jm.<ref>[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?text1=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi&mo_id=8665 Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 51.] Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997</ref><ref>[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?text1=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi&mo_id=8666 Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 53.] Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997</ref><ref>[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?text1=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi&mo_id=8669 Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 55, 57.] Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997</ref>
 
Hooned on aastaid tühjana seisnud ja nende üldseisukord on avariiline: katused jooksevad läbi, vahelaed on osaliselt varisenud sisse varisenud, välisseintes on praod ja kivid murenenud.<ref>[http://register.muinas.ee/mkandmed.asp?text1=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi Kultuurimälestiste riiklik register. Tondi sõjaväelinnak]</ref> Renoveerimine ja taaskasutuseletaaskasutusse võtmine kulgeb aeglaselt, mis võib objekte veelgi kahjustada.
 
==Mälestusmärgid==
===[[1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument]]===
[[Pilt:1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument.jpg‎|thumb|Mälestusmärgi taasavamine. 15. mai 2009.]]
[[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal hukkunud kadettide Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile pühendatud mälestusmärk (nn [[Tondipoiste ausammas]]) asus kunagise sõjakooli hoone juures ([[Tondi tänav]] 55/57). Ausamba esmase püstitamise mõtte algatajaksalgataja oli [[kolonelleitnant]] [[Eduard Rüütel]], tollane sõjakooli ülem.
 
Monumendi kavandas [[Amandus Adamson]]. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja [[graniit|graniidist]] posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. [[1941]]. aastal monument hävitati.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/inc/image.aspx?id=84799 Foto 1. detsembri riigipöördekatse mälestusmärgist Tondil]</ref>