Koluvere piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Koluvere linnus vallikraaviga.jpg|pisi|Koluvere linnus ja vallikraav]]

[[Pilt:2008 08 16 Koluvere lossi sild üle Liivi jõe.jpg|pisi|Koluvere lossi sild üle Liivi jõe]]

Koluvere piirkond ja [[Läänemaa]] vallutati [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|13. sajandi alguses]] [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vägede poolt. Pärast [[1224. aasta ülestõus]]u ebaõnnestunud katset ristisõdijatest vabaneda läks Läänemaa [[Mõõgavendade ordu]] kätte. 1228. aastal moodustati [[Saare-Lääne piiskopkond]], mille keskus rajati [[Lihula]]sse. Kullamaale jäi piiskopkonna stiftifoogti residents ja stiftifoogtiks oli Johannes de Lode. 1234. aastal vallutasid ordurüütlid Kullamaa linnuse ja maksustasid ümbruskonna vasallid ning vastristitud.

 

[[Pilt:Koluvere linnuse väravatorn.jpg|pisi|Väravatorn]]

Saare-Lääne piiskopkonna siseses võimuvõitluses vallutas [[koadjuutor]] [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]] [[1532]]. aastal Koluvere. Piiskop [[Reinhold von Buxhövden]] sai linnuse tagasi [[1534]]. aastal ja elas siin kuni surmani [[2. mai]]l [[1557]]. Lossi seinal võib näha tema raidkivist vapi kujutist. Pärast Reinholdi surma läks Koluvere linnus piiskopi [[Johann V von Münchhausen]]i ja tema venna stiftifoogti [[Christoph von Münchhausen]]i valdusse. Vennad müüsid piiskopkonna koos linnustega [[Taani kuningas|Taani kuningale]] [[Frederik II]]-le, kes andis selle [[1560]] oma vennale hertsog [[Magnus]]ele. 1560. aastal üritasid linnust vallutada ka eesti talupojad [[Koluvere ülestõus]]u käigus, kuid linnus jäi vallutamata.

Alanud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal vallutasid Koluvere linnuse [[1564]] rootslased [[Henrik Klasson Horn]]i juhtimisel. [[23. jaanuar]]il [[1573]] toimus linnuse lähedal [[Koluvere lahing]] [[rootsi]] palgasõdurite ([[mõisamehed|mõisameeste]]) ja [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vägede vahel. Koluvere jäi rootslastele, kuid kuna palgasõduritel oli palk saamata, loovutasid nad Koluvere koos [[Haapsalu linnus|Haapsalu]] ja [[Lihula linnus]]ega ning nende juurde kuuluva maaga palgasõduritele palga katteks kuni palga saabumiseni. [[1575]]. aasta algul võttis linnused pikkade läbirääkimiste tulemusel üle [[Taani]] kuninga esindaja [[Claus von Ungern]]i.

 

[[1646]] kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] Koluvere mõisa koos 28¾ [[adramaa]] suuruse maavaldusega [[kindralleitnant|kindralleitnandile]] ja [[maanõunik]]ule [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwenile]]. [[Löwen]]ite suguvõsa valduses oli Koluvere mõis kuni aastani [[1771]].

1771. aastal kinkis [[Katariina II]] Koluvere mõisa oma favoriidile [[Grigori Orlov]]ile. Sellel ajal hoidis Katariina II siin vangistuses [[Württemberg]]i [[printsess]]i [[Auguste Karoline]]t, kes saadeti siia [[1787]]. aastal ja seal [[16. september|16. septembril]] [[1788]] saladuslikult suri ja [[Kullamaa kirik]]usse maeti. [[1797]] sai [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden]], kes abiellus Katariina II ja Grigori Orlovi tütre [[Natalja Grigorjevna Aleksejeva]]ga, mõisa ametlikult kingituseks, tegelikult aga päranduseks. Mõis jäi [[Buxhoeveden]]ide suguvõsale kuni riigistamiseni [[1919]]. aastal.

 

Mõisa ajal kerkis siia imposantne majandushoonete kompleks ning maaliline park sammaspaviljoni, [[tiik]]ide ja kaarsillaga, mida ehtisid [[obelisk]]id. Aastail [[1840]] ja [[1905]] loss põles ja taastati [[uusgootika|uusgooti stiilis]] (tornide sakmelised rinnatised, teravakaarsed aknaavad jms, mis hiljem eemaldati).

 

 

[[13. jaanuar]]il 2005 võttis Muinsuskaitseamet vastu leevendavad tingimused, mille kohaselt on Koluvere lossis lubatud tavapärased hooldustööd ning nende käigus (näiteks läbijooksvate katuste parandamiseks ja aukude täiteks) tohib kasutada käepärast materjali.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15453 Kultuurimälestiste riiklik register: Koluvere linnus vallikraaviga]</ref>