The Rolling Stones: erinevus redaktsioonide vahel

[[12. juuli]]l [[1962]] toimus klubis [[The Marquee]] Rolling Stonesi esimene show. Koos [[Mick Jagger|Mick Jaggeriga]] ja [[Keith Richards|Keith Richardsiga]] esinesid veel [[Brian Jones]], [[Dick Taylor]], ja [[Ian Stewart]]]. Kui bänd [[1963|1963.]]. aasta mais [[Decca]] plaadifirmaga lepingu sõlmis, oli basskitarrist Taylor asendatud [[Bill Wyman]]iga, klahvpillimängijast Ian Stewartist oli saanud harv nähtus. Trummarina oli ansambliga ühinenud [[Charlie Watts]]. Ansambli cover [[Buddy Holly]] laulust "Not Fade Away" saavutas enneolematu edu ja sellega sai alguse nende populaarsus ning see omakorda tipnes aastatel [[1965]]–[[1967]] mõlemal pool [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] esikohale jõudnud hittidega "[[(I Can't Get No) Satisfaction]]", "[[Get Off of My Cloud]]" ja "[[Paint It Black]]"'. Pahade poiste imidž tegi neist seadusesilma märklaua – Jagger, Jones ja Richards võeti [[1967|1967.]]. aastal narkootikumide omamise eest vahi alla. Richards on öelnud sellekohtaselle kohta: "Siiamaani oli kõik üksnes show.. Enam mitte".