Dekreet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
dekreet kui sünnituspuhkus sisse |
||
10. rida:
[[1992. aasta põhiseadus]] sätestab riigipea dekreediõiguse seadluse nime all PS §§ 109-110-s. Tegemist on piiratud nn hädadekreedi andmise õigusega – seadluse võib välja anda juhul, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ning esineb edasilükkamatu riiklik vajadus. Seadlusele peavad andma kaasallkirja Riigikogu esimees ja peaminister, kuid Riigikohus on selgitanud<ref>[http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/III-4%2F1-4%2F94 Riigikohtu otsus III-4/A-4/94]</ref>, et nende osa piirdub allkirjastamisega. PS sätteid seadlusandlusõigusest täpsustavad Vabariigi Presidendi töökorra seaduse §§ 14–17.
==
[[Eesti NSV]] ajal nimetati dekreediks vene keele eeskujul [[sünnituspuhkus]]t (dekreetpuhkus)<ref name="Majandusleksikon"/>. Levinud oli väljend ''dekreeti minema'' ehk ''sünnituspuhkusele minema''<ref name="Majandusleksikon"/>.
{{Viited}}▼
{{Viited|allikad=
<ref name="Majandusleksikon">U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M). Lk 107</ref>}}
== Kirjandus ==
* [[Johannes Klesment]]. Dekreet. Uus Eesti, 17. jaanuar 1939, nr. 16, lk. 4.
* Johannes Klesment. Kuidas saabub seadus. [[Politseileht]], 20. märts 1939, lk. 108–112 *[http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:15040]; 4. aprill 1939, nr. 6, lk. 144–146 *[http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:15041]; 18. aprill 1939, nr. 7, lk. 173–176 *[http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:15042]; 20. juuni 1939, nr. 11/12, lk. 262–264 *[http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:15046]; 19. juuli 1939, nr. 13, lk. 297–299 *[http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:15047]
[[Kategooria:Seadused]]
| |||