Kahepaiksed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: pl:Płazy on eeskujulik artikkel
110. rida:
 
===Sigimisökoloogia===
===Looduslikud vaenlased===
Kahepaiksed on paljudele loomadele toiduks. Täiskasvanud kahepaiksete looduslikud vaenlased on muu hulgas linnud ja maod. Kulleseid ja mune ohustavad paljud kalad ja suured veeputukad.
 
==Ohud ja kaitse==
[[Pilt:Bufo periglenes1.jpg|pisi|Aastal [[1989]] välja surnud [[kärnkonn]] ''[[Bufo periglenes]]''.]]
Kahepaiksete, eriti päriskonnaliste arv väheneb paljudes kohtades. Pärast Teist maailmasõda on konnade arv Euroopas teatud kohtadel kahanenud poole võrra, paiguti on neid järel kümnendik sõjaeelsest arvust. <ref name=Sammakot2>''[[Tieteen Kuvalehti]]'', [[1999]], nr 9, lk 20–25</ref>. Põhjused on enamasti inimtekkelised. Enamasti on inimene mõjutanud kahepaiksete elupaiku või muul moel vähendanud nende ellujäämisvõimalusi. Tähtsaimad tegurid on reostus ja maakasutus. Suurem osa neile eluks vajalikest märgaladest on kadunud.
 
Bioloogidele on kahepaiksete kadumisoht ammu teada, aga nende kaitseks ei ole midagi ette võtnud. Probleemi on raske lahendada. Isegi kaitsealadel ei ole liikide väljasuremist ja isendite arvu vähenemist suudetud peatada.<ref name=Sammakot2 /> Eriti mägedes elavad kahepaiksete arv on viimastel aastatel vähenenud.
 
Kahepaiksete liikide kiiret kadumist täheldati hiljemalt 1970. aastate lõpust ja 1980. aastatest. Aastal [[1973]] leiti uus liik ''[[Rheobatrachus silus]]'', mille uurimise abil loodeti edasi jõuda [[maohaav]]ade ravi väljatöötamisega, sest see konn oskas [[maohapped|maohappeid]] kontrollida. Aastal 1979 arvasid uurijad, et liik on väljaspool ohtu, sest järglaste arv oli suur, kuid juba samal aastal olid täiskasvanud isendid täiesti kadunud. jota tutkimalla uskottiin pääsevän lähemmäs [[mahahaava]]n hoitamista. Viimane teadaolev seda liiki konn suri laboris [[1983]].
 
Teine konn, kes kiiresti välja suri, oli [[kärnkonn]] ''[[Bufo periglenes]]''. Aasta 1987 sigimisperioodil arvati olevat alles umbes 1500 täiskasvanud isendit, aga juba aastal 1988 ei leitud ühtki isendit ja aastal [[1989]] kuulutati liik väljasurnuks. Hiljemalt siis taibati, et kahepaiksed on ohus kogu maailmas, ka inimtegevusest kaugel olevates piirkondades. Ka kõige tavalisemate liikide arvukus vähenes.
 
Tõdeti, et kullestel on paiguti tõsiseid väärarenguid ja kasvajaid. USA-s tehtud uuringu andmetel oli väärarengute arv kasvanud 42 osariigis, paiguti oli väärarenguid koguni pooltel kullestel.<ref name=Sammakot2 /> Ka konnade viljakus vähenes; USA lääneosas tehtud uuringu andmetel hävis koguni 95% konnade munadest enne, kui neist vastsed välja arenesid.<ref name=Sammakot2 />
 
[[IUCN]] on käivitanud projekti väärarengute rohkenemise põhjuste väljaselgitamiseks. Üheks põhjuseks on IUCN-i uuringute järgi atmosfääri [[osoonikiht|osoonikihi]] [[osooniauk|hõrenemine]], mille tõttu [[ultraviolettkiirgus]]e tase on kõrgem. Väikegi kiirgustaseme tõus teatud piirkonnas võib kaasa tuua munade hävimise, halvemal juhul populatsiooni kahanemise ja isegi väljasuremise.<ref name=Sammakot2 /> Teine põhjus on keskkonnasaaste. Paljud taimekaitsevahendid ja kunstväetised jõuavad loodusesse, kus need halvendavad loomade paljunemisvõimet ja nõrgendavad immuunsust.<ref name=Sammakot2 /> Immuunsuse nõrgenemise tõttu on seni üsna ohutud bakterid ja seened muutunud konnadele surmavaks.
 
Umbes kolmandik teadaolevatest kahepaikseliikidest on väljasuremisohus.<ref name=Sammakot3>[http://www.tiede.fi/uutiset/uutinen.php?id=1905 Sammakoiden kato kiihtyy], Tiede-lehti, 2004.</ref> Kahepaiksed on kõige kiirema liikide väljasuremisega loomarühm.<ref name=Sammakot3 /> Näiteks on ohustatud kahepaikseliike rohkem kui ohustatud imetaja- ja linnuliike.<ref name=Sammakot3 /> Pooltel Euroopa kahepaikseliikidest on oht 2050. aastaks välja surra.<ref>[http://yle.fi/uutiset/ymparisto/oikea/id102756.html Puolet Euroopan sammakkoeläimistä vaarassa], YLE Uutiset, 26. september 2008.</ref>
 
==Vaata ka==
*[[Eesti kahepaiksed]]