Sloveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeled
| nimi =
| originaalnimi =
| keelkonnavärv = indoeuroopa
31. rida:
Sloveeni kirjakeele ajastu algab koos Primož Trubariga, kelle Abeceariumand Cathechismus avaldati 1550. aastal. [[Prantsuse revolutsioon]]i, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ning Maria Teresa ja Joseph II reformide mõjul hakkas sloveeni keel avalikus elus rohkem levima, seda nii koolides kui ametiasutustes. Samuti kasvas elanikonna kirjaoskus. Uus seisukoht sai üles kirjutatud Jernej Kopitari grammatikaga 1808. aastal. Kirjakeele staatus tõusis märkimisväärselt tänu France Prešereni kõrgekvaliteedilisele luulele (Poezije, 1847).
19. sajandi teisest poolest alates hakati sloveeni keelt veelgi laialdasemalt kasutama. Kõige olulisemaks keelega seotud otsuseks oli S. Škrabeci kirja pandud sloveeni keele hääldusnormid, mis aitasid edaspidi nii keelt arendada kui tõstsid sloveeni keele üldist seisust avalikkuse ees. Sloveenia-saksa sõnastiku (Maks Pleteršnik, 1894–1895) Sloveenia ortograafia sõnastiku (Slovenski pravopis, Fran Levec, 1899) ja Sloveenia keskkooli grammatika (Anton Breznik, 1916) ilmumised muutsid sloveenia kirjakeele kõikide sloveenide ühiseks keeleks.
Kuid ka pärast [[Austria-Ungari]] impeeriumi kokkuvarisemist [[Jugoslaavia]] kooseisus olles, puudus sloveeni keelele võrdne alus. Alles pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] saavutas sloveeni keel staatuse kui üks [[Jugoslaavia]] Liiduvabariigi ametlikest keeltest. Kuid endised poliitilised, kultuurilised ja lingvistilised erinevused tõusid taaskord päevakorda ja [[serbia-horvaadi keel]] oli priviligeeritud positsioonil. 1988 aastal oli grupp sloveenia kodanikke proovinud [[Ljubljana]]s militaarkohut käia, kuid kohus toimetas vaid [[serbia-horvaadi keel]]es. Sellest olukorrast sai lõpuks põhiline argument, et 1990. aastal korraldada rahavahääletus, kus suure häälteneamusega võeti vastu otsus kuulutada Sloveenia poliitiliselt
2001. aasta aprillist sai [[Sloveenia]]st [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] ametlik liige ja sellega seoses omandas ka sloveeni keel staatuse kui üks [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] ametlikest keeltest. <ref name="slovene.si"></ref>
==Keele struktuur==
===Fonoloogia===
Sloveeni keel eristab 29 foneemi (8 vokaali ja 21 konsonanti) mida ortograafiliselt
===Vokaalid===
137. rida:
''Èn'' käändub nagu tavaline omadussõna kolme soo puhul: ''èn'', ''êna'', ''êno''. On olemas ka pikem maskuliinne ainsuse nimetav vorm ''êden'', mida kasutatakse juhul, kui arvsõna ei muuda otseselt nimisõna
''Dvá'', ''tríje'' ja ''štírje'' käänduvad
{| class="wikitable" style="text-align: center"
|-
157. rida:
Arve loendades ja ette lugedes kasutatakse tavaliselt feminiinset vormi. Arvsõnu viiest edasi ei käänata soo järgi. Samuti käituvad nad nimisõnu muutes pisut erinevalt eelnevatest arvudest. Nominatiivi ja akusatiivi puhul on järgnev nimisõna mitmuse omastavas käändes, samas kui arvsõna on endiselt nimetavas/osastavas käändes. Teiste käänete puhul on arvsõna ja nimisõna samas käändes.
Kõik arvud
{| class="wikitable"
|-
195. rida:
<ref name="wiki_slo_nouns"></ref>
Sloveeni keeles
Lisaks esineb ebareeglipäraselt käänduvaid nimisõnu.
|