Talvesõda: erinevus redaktsioonide vahel

Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas [[30. november|30. novembril]] [[1939]] kell 8.30 [[sõja kuulutamine|sõda kuulutamata]] Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes [[13. märts]]il [[1940]] [[Moskva rahuleping]]uga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus asusoli Soome uuesti sõjategevussesõjategevuses [[NSV Liit|NSV Liiduga]], kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.

Soome kaotas Talvesõjas surnutenalangenutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutenavõetutena 1434 meest <ref name="Made"/>.

Punaarmee kaotustest on erinevaid andmeid. Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov väitis Punaarmee kaotusteks [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungil [[29. märts]]il 1940 surnutenalangenutena 48 745 ja haavatutena 186 584. Soomlaste kaotusteks valetas ta vähemalt 60 000 surnutenalangenut ja 250 000 haavatutenahaavatut, stseega kõik Soome armee võitlejad. [[1952]]. aasta [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i kaadrite peavalitsuse andmetel kaotas Punaarmee sõjas 126 875 inimest tapetutenalangenutena, andmeid haavatute, surnuks külmunute ja teadmata kadunud isikutevõitlejate kohta ei esitatud.

{{kas|Uuema vene statistika}} järgi olid Punaarmee kaotused surnutelangenute ja teadmata kadunutena 126 875 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 51 892, külmunutena 9614 ja vangi langesvõeti 3100 sõdurit <ref name="Made"/>.

[[Marssal]]i [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i päevakäsus [[13. märts]]il 1940 mainiti venelaste (N.Liidu) kaotusteks umbes 200 000 meest ja 1600 tanki.

N-Liidu lennuväe rünnakuis Soome linnadelelinnade pommitamisel hukkus 957 tsivilistitsiviilinimest.<ref>Kurenmaa and Lentilä (2005), p. 1152</ref> Esimene eestlane hukkus Helsingi pommitamisel 1939 detsembris 1939.<ref>Uus Eesti (Tallinn : 1935-1940) nr.335, 8. detsember 1939</ref>

Soome rahvasrahva meelsus muutus ühtsemaks. ArmeedSõjaväge hakati jõuliseltjõulisemalt arendama. Soome hakkas otsima sõjalist tuge Rootsilt, Suurbritannialt ja lõpuks Saksamaalt.

Nõukogude Liidu sõjalis-poliitiline autoriteet vähenes. Talvesõja kogemused mõjutasidandsid tõuke Punaarmee arendamistarendamisele. Soome ja Nõukogude Liidu vahelised suhted jäid väga halvaks.