Redaktsioon: 24. oktoober 2013, kell 14:35 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. august 2014, kell 13:31 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Liivimaa maapäev''' (saksa keelews ''Livländische Landtag'', inglise keeles ''Livonian Diet'') oli [[Vana-Liivimaa]] maaisandate ([[Riia peapiiskop]]i, [[Liivi ordu]], [[Tartu piiskop]]i, [[Saare-Lääne piiskop]]i, [[Kuramaa piiskop]]i ning formaalselt ka [[Tallinna piiskop]]i) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. ~~See~~Liivimaa maapäev eksisteeris [[15. sajand]]i algusest kuni [[Liivi sõda\|Liivi sõjani]]. [[File:Livland gross.jpg\|pisi\|350px\|Liivimaa pärast [[1534]]. aastat (saksakeelne kaart)]] ==Maapäeva kujunemine== Liivimaa maapäeva kui institutsiooni täpset algusaega on raske paika panna, sest Liivimaa maaisandate, nende [[vasall]]ide ja linnade kogunemisi oli olnud juba vähemalt alates [[14. sajand]]i algusest. Liivimaa [[hansa]]linnad korraldasid alates 14. sajandi keskpaigast regulaarseid linnadepäevi, samuti toimusid tavaliselt Liivi ordu eestvedamisel maaisandate ja vasallide kokkusaamised (seisustepäevad), neid on mõnikord samuti maapäevadeks nimetatud. 7. rida ⟶ 9. rida: 1420. aastate teisel poolel jäid aga kokkusaamised soiku, sest Johannes Ambundi suri ning ordu polnud maapäevade korraldamisest huvitatud. Alles 9-aastase pausi järel, [[1435]]. aasta detsembris, tuli kokku uus seisuste kogunemine ehk maapäev, kus ordu ja peapiiskop jõudsid teineteisemõistmiseni ning sõlmiti nn [[Valga konföderatsioon]].<ref>Raudkivi, ''Vana-Liivimaa maapäev'', lk-d 91–108</ref> Sellest alates muutusid maapäeva kokkukutsumised regulaarsemateks, kuigi need ei toimunud kaugeltki mitte igal aastal. ==Maapäeva osalised== Maapäeval kujunes välja neli erinevat [[kuuria]]t (seisuste kogu): prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad), ordu ([[Liivi ordu maameister]] ja olulisemad [[käsknik]]ud), vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste [[rüütelkond]]ade esindajad) ja linnad (enamasti ainult suurte linnade: [[Tallinn]]a, [[Tartu]] ja [[Riia]] esindajad). Mõjukaimad kuuriad olid kaks esimest, mille liikmed tegelesid Liivimaa igapäevase valitsemisega. Nii vasallid kui ka linnad joondusid poliitiliste otsuste tegemisel tavaliselt oma maaisanda järgi. Erandlikult sõlmisid linnad ja vasallid liidu [[1520. aastad\|1520. aastatel]], kui nad [[reformatsioon]]ipäevadel võitlesid koos oma[[katoliiklus\|katoliiklike]] isandate vastu. See liit murdus siiski juba [[1525]]. aastaks ning seejärel toetasid vasallid tavapäraselt taas oma maaisandat. Isemeelsemad olid siiski Harju-Viru vasallid, kellel oli teiste Liivimaa aadlikega võrreldes eelisseisund ([[Konrad von Jungingen]]i [[Jungingeni armukiri\|armukiri]]), ning ka linnad võisid oma kaubanduslike huvide tõttu isandate poliitikale puhuti vastanduda.▼ Maapäeval kujunes välja neli erinevat [[kuuria]]t (seisuste kogu): prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad), Liivimaa ordu ([[Liivi ordu maameister]] ja olulisemad [[käsknik]]ud), vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste [[rüütelkond]]ade esindajad) ja linnad (enamasti ainult suurte linnade: [[Tallinn]]a, [[Tartu]] ja [[Riia]] esindajad). ▲Maapäeval kujunes välja neli erinevat [[kuuria]]t (seisuste kogu): prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad), ordu ([[Liivi ordu maameister]] ja olulisemad [[käsknik]]ud), vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste [[rüütelkond]]ade esindajad) ja linnad (enamasti ainult suurte linnade: [[Tallinn]]a, [[Tartu]] ja [[Riia]] esindajad). Mõjukaimad kuuriad olid kaks esimest, mille liikmed tegelesid Liivimaa igapäevase valitsemisega. Nii vasallid kui ka linnad joondusid poliitiliste otsuste tegemisel tavaliselt oma maaisanda järgi. Erandlikult sõlmisid linnad ja vasallid liidu [[1520. aastad\|1520. aastatel]], kui nad [[reformatsioon]]ipäevadel võitlesid koos oma[[katoliiklus\|katoliiklike]] isandate vastu. See liit murdus siiski juba [[1525]]. aastaks ning seejärel toetasid vasallid tavapäraselt taas oma maaisandat. Isemeelsemad olid siiski Harju-Viru vasallid, kellel oli teiste Liivimaa aadlikega võrreldes eelisseisund ([[Konrad von Jungingen]]i [[Jungingeni armukiri\|armukiri]]), ning ka linnad võisid oma kaubanduslike huvide tõttu isandate poliitikale puhuti vastanduda. Maapäevi kutsus traditsiooniliselt kokku Riia peapiiskop, ehkki tegelikult tegi seda suhteliselt tihti ka ordumeister, eriti [[Wolter von Plettenberg]]i valitsusaja viimasel kümnendil ([[1494]]–[[1535]]). Ilma peapiiskopi ja ordumeistrita oli maapäeva pidamine suhteliselt mõttetu, sest nende nõusolekuta ei saanud maapäeval tehtud otsuseid tegelikult ellu rakendada. Plettenbergi ajal puudus ordumeister vaid kahelt maapäevalt, peapiiskop jättis tulemata viiele. Teised Liivimaa isandad puudusid päevilt palju tihemini. Maapäevadele oli võimalik saata ka oma esindajaid, kuid nende kompententsipiiride suhtes tekkis pidevaid vaidlusi. Eriti tavaline oli see linnade puhul, kelle esindajad keeldusid enamasti neile ebasoodsaid otsuseid kinnitamast, väites, et neil pole selleks volitusi. 19. rida ⟶ 28. rida: Priit Raudkivi, ''Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu''. Tallinn: Argo, [[2007]]. [[Pärtel Piirimäe]], ''Maaisandad, seisused ja maapäev: Vana-Liivimaa riiklusest Wolter von Plettenbergi perioodil''. Magistritöö. Tartu, [[1998]]. {{Vana-Liivimaa}} [[Kategooria:Vana-Liivimaa]]

Liivimaa maapäev: erinevus redaktsioonide vahel