Redaktsioon: 26. august 2014, kell 12:19 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. august 2014, kell 12:23 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Uuem muudatus →
1. rida: {{Asutus \|Nimi = Viru ~~Praostkond~~praostkond \|Embleem = \|Embleemiallkiri = 18. rida: \|töötajad = \|eelarve = \|veebileht = [http://virupraostkond.eu/ EELK Viru ~~Praostkonna~~praostkonna koduleht] }} '''Viru praostkond''' on [[EELK]] [[luterlus\|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis, mis moodustati [[1627]]. aastal. [[Praostkond]] on [[Virumaa]]l ~~asetsevate~~asuvate [[kogudus]]te koondis. Praostkonna [[praost]]i ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna [[pastor]]itest. 2011. aastast on Viru ~~praostiks~~praost [[Peeter Kaldur]], kes on ka [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e õpetaja. ==Viru praostkonna kogudused== Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik\|EELK]] Viru praostkonnas 19 [[kogudus]]t: 48. rida: 1627. aastal nimetas kuningas [[Gustav II Adolf]]i poolt [[Eestimaa]]le kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse [[Harju praostkond]]a, [[Järva praostkond]]a, Viru praostkonda, [[Maa-Lääne praostkond]]a, [[Ranna-Lääne praostkond]]a ja [[Saarte-Lääne praostkond]]a praostid. Vastavalt [[1686. aasta kirikuseadus]]ele kinnitas praostkonna praostid ametisse [[piiskop]]/ülem[[superintendend]], kuid kohalikud [[kirikuõpetaja]]d (luterliku pastori (õpetaja, preester) mitteametlik nimetus) võisid esitada endale enam meeldivaid kandidaate. Praostidel oli kohustus igal aastal külastada oma praostkonna kogudusi ning ~~kogunema~~koguneda ~~kahel~~kaks ~~korral~~korda aastas korraldatavale [[piiskoplik sinod\|piiskoplikule]] [[sinod]]ile, et arutada kirikuprobleeme, eksamineerida õpetajaameti-kandidaate ~~ning~~ja pühitseda neid ametisse. [[1710]]. aastal liideti Eesti- ja Liivimaa [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] tulemusena Venemaa keisririigi koosseisu ja pärast 1710. aastat määras Liivimaal praostkondade praostid ametisse [[Liivimaa kuberneride loend\|kuberner]] ülemsuperintendendi ettepanekul, Eestimaal nimetas praostid ametisse [[konsistoorium]]. 54. rida: [[1772]]. aastal moodustati Virumaa idaosast [[Alutaguse praostkond]], kuhu kuulusid: [[Jõhvi kihelkond\|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond\|Lüganuse]], [[Viru-Nigula kihelkond\|Viru-Nigula]] ning [[Vaivara kihelkond]]. Keisrinna [[Katariina II]] ~~poolt sisseviidud~~kehtestatud asehalduskorra ajal moodustati igas [[kreis]]is eraldi praostkond. Eestimaal säilis kaheksa ja Liivimaal neli praostkonda, kuid nende piirid muutusid vastavalt uutele kreisipiiridele. [[Eestimaa kubermang]]u [[Viru kreis]]i kuulusid: [[Rakvere 1. praostkond]]: [[Rakvere kihelkond\|Rakvere]], [[Kadrina kihelkond\|Kadrina]], [[Haljala kihelkond\|Haljala]], [[Viru-Jaagupi kihelkond\|Viru-Jaagupi]], [[Simuna kihelkond]], [[Rakvere 2. praostkond]]: [[Viru-Nigula kihelkond\|Viru-Nigula]], [[Lüganuse kihelkond\|Lüganuse]], [[Jõhvi kihelkond\|Jõhvi]], [[Vaivara kihelkond]].

Viru praostkond: erinevus redaktsioonide vahel