Redaktsioon: 17. aprill 2014, kell 09:21 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. august 2014, kell 12:19 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: \|veebileht = [http://virupraostkond.eu/ EELK Viru Praostkonna koduleht] }} '''Viru praostkond''' on [[EELK]] [[luterlus\|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis, mis moodustati [[1627]]. aastal. [[Praostkond]] on [[Virumaa]]l asetsevate [[kogudus]]te koondis. Praostkonna [[praost]]i ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna [[pastor]]itest. 2011. aastast on Viru praostiks [[Peeter Kaldur]], kes on ka [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e õpetaja. 46. rida: ==Ajalugu== 1627. aastal nimetas, kuningas [[Gustav II Adolf]]i poolt [[Eestimaa]]le kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse [[Harju praostkond]]a, [[Järva praostkond]]a, Viru praostkonda, [[Maa-Lääne praostkond]]a, [[Ranna-Lääne praostkond]]a ja [[Saarte-Lääne praostkond]]a praostid. Vastavalt [[1686. aasta kirikuseadus]]ele kinnitas praostkonna praostid ametisse [[piiskop]]/ülem[[superintendend]], kuid kohalikud [[kirikuõpetaja]]d (luterliku pastori (õpetaja, preester) mitteametlik nimetus) võisid esitada endale enam meeldivaid kandidaate. Praostidel oli kohustus igal aastal külastada oma praostkonna kogudusi ning kogunema kahel korral aastas korraldatavale [[piiskoplik sinod\|piiskoplikule]] [[sinod]]ile, et arutada kirikuprobleeme, eksamineerida õpetajaameti-kandidaate ning pühitseda neid ametisse. [[1710]]. aastal liideti Eesti- ja Liivimaa [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] tulemusena Venemaa keisririigi koosseisu ja pärast 1710. ~~aaastat~~aastat määras Liivimaal praostkondade praostid ametisse [[Liivimaa kuberneride loend\|kuberner]] ülemsuperintendendi ettepanekul, Eestimaal nimetas praostid ametisse [[konsistoorium]]. [[1772]]. aastal moodustati Virumaa idaosast [[Alutaguse praostkond]], kuhu kuulusid: [[Jõhvi kihelkond\|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond\|Lüganuse]], [[Viru-Nigula kihelkond\|Viru-Nigula]] ning [[Vaivara kihelkond]]. 57. rida: [[Rakvere 1. praostkond]]: [[Rakvere kihelkond\|Rakvere]], [[Kadrina kihelkond\|Kadrina]], [[Haljala kihelkond\|Haljala]], [[Viru-Jaagupi kihelkond\|Viru-Jaagupi]], [[Simuna kihelkond]], [[Rakvere 2. praostkond]]: [[Viru-Nigula kihelkond\|Viru-Nigula]], [[Lüganuse kihelkond\|Lüganuse]], [[Jõhvi kihelkond\|Jõhvi]], [[Vaivara kihelkond]]. Aseahalduskorralduseaegsed muudatused annuleeriti keiser [[Paul I]] poolt [[26. veebruar]]il [[1797]]~~. aastal~~ ja taastati asehalduskorra-eelne halduskord. See tähendas ka endisaegsete praostkondade süsteemi taastamist. [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg\|pisi\|Eesti haldusjaotus 1925. aastal. Viru maakonna territooriumil olid kiriklikud EELK Viru praostkond ja [[Narva-Alutaguse praostkond]]]] 28. detsembril 1832~~. aastal~~ kinnitas tsaar [[Nikolai I]] Venemaa [[1832. aasta kirikuseadus\|evangeelse luterliku kiriku seaduse]] koos selle juurde kuuluvate vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Praostkondade [[pastor]]id valisid endi keskelt kaks kandidaati, kellest ühe kinnitas [[Venemaa keisririigi Siseministeerium]] kohaliku [[konsistoorium]]i ettepanekul praostiks. Praost allus otseselt kubermangu [[ülemsuperintendent\|ülemsuperintendendile]]. Ametissemääratud praostkonna praosti kohustuseks oli edastada praostkonna pastoritele kõrgemalt tulnud ettekirjutusi, koguda pastorite aruandeid, külastada vähemalt kord aastas praostkonna kirikuid ja saata igal aastal ülemsuperintendendile enda ja pastorite [[teenistuskiri\|teenistuskirjad]]. Kirikuseaduse kohaselt oli nii Eesti- kui ~~Liivimaal~~ka Liivimaa jaotatud kaheksasse praostkonda. Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i toimunud riigivalitsuses ja haldusterritooriumite muudatustega ühendati senised eestlastega asustatud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti alad 30. märtsil 1917 administratiivselt Eestimaa kubermanguga ning 31. maist kuni 1. juunini 1917 Tartus toimunud I kirikukongressile võeti vastu otsuse kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna. 1951. aastal liideti [[Narva-Alutaguse praostkond]] Viru praostkonnaga. ==Viru praostkonna praostid==

Viru praostkond: erinevus redaktsioonide vahel