Paul Menesius: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
|||
4. rida:
Ta sündis Sir Gilbert Menzies of Pitfoddelsi ([[Pitfodels]], [[Aberdeenshire]]s) [[1623]]. aastal sõlmitud abielust leedi Ann Gordoniga (suri 1648), kes oli 13. [[Sutherland]]i [[Earl]]i John Gordoni tütar.<ref name="Gordon"></ref> <ref>http://thepeerage.com/p1558.htm#i15573 Anne Gordon </ref>
Menesius pärines vanast ja rikkast šoti perekonnast, mis oma tulise [[katoliiklus]]e ja konservatiivsuse tõttu oli [[1639]] sunnitud
Paul Menesius õppis [[Prantsusmaa]]l [[Douai]] [[jesuiitide kolleegium]]is.
Pärast [[Oliver Cromwell]] surma [[1658]] naasis perekond [[Šotimaa]]le. Kuigi [[Charles II]] tagastas perekonna maad, oli perekonna jõukus kadunud. Paul, kes oli noorem poeg, pidi hakkama ise endale elatist teenima. Ta asus [[Poola]]s sõjaväeteenistusse.
Aastal [[1661]] meelitati ta üle [[Venemaa]]le ja ta andis end venelastele vangi. Seal sai ta [[kapten]]i auastme. Aastal [[1662]] osales ta [[Vasemäss]]u mahasurumises. Hiljem komandeeriti ta [[Smolensk]]sse, kus ta sõbrunes [[Kirill Polujektovitš Narõškin]]iga. Aastal [[1667]] sõitis ta [[Rootsi]] mäetöölisi palkama.
22. rida:
Menesiusel oli Rooma minnes kaasas tsaar Vene tsari [[Aleksei Mihhailovitš]]i kiri [[paavst]] [[Clemens X]]-le: "Rooma kiriku paavst ja õpetaja, kirjutage meile, suurvürstile: kas hakkate kristliku kohuse kohaselt aitama oma vägedega meie venda, tema kuninglikku kõrgust, ühise vaenlase vastu? Ja kui tahate aidata, saatke meile peagi kiri, milliste abinõudega, mis ajal ja millistes kohtades see abi oleks, et ühiste saadikute kaudu leping sõlmida. Ja kirjutage ka ümberkaudsetele valitsejatele, et ka nemad aitaksid kuninglikku kõrgust, ja nimelt kirjutage [[Louis XIV|Louis]]'le, [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]], ja [[Charles II|Charles]]ile, Inglismaa kuningale, et nad lõpetaksid sõja Hollandi Staatidega ning pööraksid oma väed ühise kristlaste vaenlase vastu."
Roomas ([[1673]]) kuulutas Menesius kõigepealt välja paavsti vastuvõtu- ja hüvastijätuaudientsi tingimused. Paavst pidi [[Moskva suurvürst]]i nime ja tiitlit kuulama seistes, kirja vastu võtma ja oma kirja üle andma samuti seistes. Enne kirja kinnipitseerimist pidi kirja saadikule näidatama, et too saaks veenduda, et tsaari tiitel on täielikult välja kirjutatud. Paavsti tseremooniameister esitas vastutingimused: paavst istub kogu
Et paavsti õukonnas oldi asjast huvitatud, siis saadikut ära ei lastud, ja saadik ei suudelnud paavsti jalga, vaid ainult põlvitas ning pead ei kummardanud. Paavst võttis kirja vastu istudes, andis selle üle esimesele tseremooniameistrile ning ütles: "Rõõmustan, nähes saadikut teie valitseja juurest; aga seda, mida teie valitseja oma kirjas meilt palub, me teeme rõõmuga ja varsti koostame vastuse."
Menesius külastas ka endist Rootsi kuningannat [[Kristiina]]t, kes elas katoliiklasena Roomas. Kristiina ütles talle: "Olen väga rõõmus, et tsaarlik kõrgus suvatses saata saadiku paavsti juurde: kui ma
Vastuskirja kirjutamisel ilmnes ülesaamatu raskus. Menesiusele öeldi: "Paavst kirjutab suurvürsti nime ja tiitli nii, nagu nad olid kirjutatud tsaari kirjas, kirjutab üle kõikide valitsejate: kõige kõrgemale valitsejale, ainult et on võimatu kirjutada teie valitsejat tsaariks, sest [[tsaar]] ja [[keiser]] on üks ja seesama sõna, ja kirjutada tsaariks, siis saavad keiser ja teised valitsejad paavsti peale pahaseks."
Kardinal Barberini ütles: "Kui nüüd paavst ei rahulda tsaarliku kõrguse väärikust, siis see, kes meist, vanadest kardinalidest, pärast teda saab paavstiks, rahuldab tsaari väärikuse.
Lõpuks kutsuti Menesius paavsti juurde salajasele audientsile. Clemens küsis: "Miks sa ei taha minult kirja vastu võtta?" Menesius vastas: "Meie suur valitseja kirjutas teile Jumala nimel ja kristliku kohuse poolest abipalve oma vennale, Poola kuningale meie ühise vaenlase, Türgi sultani vastu. Teie, Rooma kiriku paavst ja õpetaja, ei osutanud suurele valitsejale oma armastust, ei nimetanud teda tsaariks; aga teie, Rooma kiriku paavst ja õpetaja, peate ühendama, mitte lõhkuma."
Menesius saadeti ära lubadusega, et paavst saadab Venemaale saadiku tiitli asjus kokku leppima. Nõnda lõppesid läbirääkimised edutult.
Aastal [[1674]] ülendati Menesius [[polkovnik]]uks ja määrati välisasjade ametkonda. Tema sõprus Kirill Narõškiniga, kes oli nüüd tsaari äi, ja [[Patrick Gordon]]iga, ning hõimlus Narõškinite ja [[Artamon Matvejev|Artamon Sergejevitš Matvejev]]iga lähendas Menesiust tsaarile.
40. rida:
Kuni tsaar Aleksei Mihhailovitši surmani juhendas Menesius tema poja Pjotr Aleksejevitši (tulevase [[Peeter I]]) sõjaväelisi mänguõppusi. Tsaar määras enne surma teda Peetri kasvatajaks. Pärast tsaar Aleksei surma Menesiuse staatus õukonnas halvenes.
[[11. veebruar]]il [[1677]]
Aastatel [[1677]]–[[1678]] osales ta Tšigirini sõjakäikudes, aastatel [[1680]]–[[1689]] viibis ta Smolenskis. Pärast Moskvasse naasmist osales ta diplomaatilistel läbirääkimistel, kuigi ta ei olnud enam välisasjade ametkonna koosseisus. Aastal 1688 osales ta teises Krimmi sõjakäigus.
| |||