Skogskyrkogården: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
33. rida:
 
== Ajalugu ==
20. sajsajandi alguses tekkis Stockholmis vajadus uue surnuaia järele, kuna oli selge, et senistest kalmistutest enam ei jätku. 1912. aastal otsustati see rajada Lõuna-Stockholmi umbes 100 -hektarilisele alale, mis oli kaetud okaspuudega.
 
Seniajani kehtinud ideaali järgi pidid kalmistud olema "surnute aedadeks", manifestiks neile. Surnuaedades olid ilusad pargid, alleed ja uhked hauaplatsid. Skogskyrkogården rajamisel püüdis Stockholmi kalmistumajanduse osakond sellest ideaalist kaugeneda ning luua erilise ja teistele eeskujuks oleva kalmistu, kus loodus ja arhitektuur moodustaksid ühtse terviku.
Skogskyrkogården rajamisel püüdis Stockholmi kalmistumajanduse osakond sellest ideaalist kaugeneda ning luua eriline ja teistele eeskujuks olev kalmistu, kus loodus ja arhitektuur moodustaksid ühtse terviku.
 
===Arhitektuurikonkurss===
1914. aastal kuulutati kalmistu rajamiseks välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Osalejatele tehti ülesandeks luua harmooniline tervik, samuti pidi külastajail olema lihtne kalmistul orienteeruda. Kokku laekus 53 kavandit, neist mõni ka eeskujuriigiks olnud Saksamaalt. Et samal ajal käis Esimene maailmasõda, tuli enamik kavandeid siiski Rootsist. Paljud kavandid oli vajatuli kohe kõrvale jätta, sest neis polnud vähimalgi määral tabatud uue surnuaia idee olemust.
 
1915. aastal kuulutati konkurss lõppenuks. Esikoha pälvisid 30-aastased rootsi arhitektid Gunnar Asplund ja Sigurd Lewerentz. Nende võistlustöö kandis nime "Tallum" ja see oli ainus kavand, milles põhirõhk oli põhjamaisel metsal. Siiski tuli nende kavandit suures osas muuta, enne kui kalmistu rajamistöödega 1917. aastal alustadasaadi kalmistut rajama saihakata.
 
===Rajamine===
Maastikuarhitektiks oli Sigurd Lewerentz, ta kavandas ka Almhöjdeni meditatsioonipaiga, Uppståndelsekapelleti ('Ülestõusmise kabeli') ja [[Minneslund]]i (koht, kus ilma omaste juuresolekuta puistaksepuistatakse laiali või maetakse nende inimeste tuhk, kes ise või kelle omaksed ei soovi eraldi hauda).
 
Gunnar Asplund kavandas ülejäänud kabelid ja hooned.
 
KaunistusteKujunduselementide loomisel osalesid ka mõned rootsi esiletõusvamad kaasaegsed kunstnikud, nende seas [[Sven "X:et" Erixson]], [[Carl Milles]] ja [[Otte Sköld]].
 
Ümmarguste graniitkividega kaetud aasale kavandasid arhitektid kabelid, mis loovad loodusega ühtse terviku, moodustades pühaliku maastikuruumi. Hauaplatsid rajati kvartalitena männimetsa.
 
*1917 alustati Skogskyrkogårdeni rajamist
105. rida ⟶ 104. rida:
 
==Eestlased Skogskyrkogårdenis==
Eestlaste kalmistu on eraldi osa Skogskyrkogårdeni 25. kvartalist, mis nii eraldatuse kui ka kujunduse poolest meenutab enam Eesti kui Rootsi kalmistut. Kuid eestlasi on maetud nii Skogskyrkogårdeni teistesse kvartalitesse kui ka teistele Stockholmi kalmistutele. [[Jüri-Karl Seim]] kaardistas 1990-ndate. aaastateaastate keskel eestlaste hauad Skogskyrkogårdenis, plaan on ilmunud [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevalehes]]<ref name="epl"/>.
 
== Pilte ==