Redaktsioon: 24. märts 2014, kell 22:50 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. august 2014, kell 20:52 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
30. rida: Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast [[Templiordu]]t ja [[Ristija Johannes]]ele pühendatud [[Hospitaliitide ordu]]t (tänane [[Malta Ordu]]). ==~~Nimetus~~Nimi== Organisatsiooni ~~nimetus~~nimi erinevates keeltes: [[ladina keel]]es (organisatsioon loodi algselt [[katolik kirik\|katoliku kiriku]] usuorganisatsioonina): ''Fratrum Theutonicorum ecclesiae Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum'', ''Ordo domus Sanctae Mariae Teutonicorum in Jerusalem'', levinud lühendatud nimevariant ''Ordo Theutonicorum''; [[saksa keel]]es: ''Bruder und Schwestern vom Deutschen Haus Sankt Mariens in Jerusalem'', lühivariant ''Der Teutschen Orden '', ka levinud nimevariant ''Der Deutsche Orden'' *[[tšehhi keel\|tšehhi]] ja [[poola keel]]es: ''Ordo Teutonicus'' 38. rida: ==Juhid ja organisatsioon== Vaimuliku rüütliordu juhiks oli algselt liikmete ~~poolt~~ valitav meister (magister) (saksa keeles ''Meister''), hiljem valduste laienedes ja organisatsiooni arenedes [[Saksa ordu kõrgmeister\|kõrgmeister]] (saksa keeles ''Gross Meister''). {{Vaata\|Saksa ordu kõrgmeister}}, ''[[Saksa ordu kõrgmeistrite loend\|kõrgmeistrite loend]]'' Ordu sõjaväe juhatajat, kes juhatasid peamiselt [[Leedu suurvürstiriik\|Leedu]] vastaseid rünnakuid ja resideerusid aastatel [[1312]]–[[1525]] [[Preisimaa]]l [[Königsbergi ordulinnus]]es, olles aastast [[1360]] ka sealseks [[Königsbergi komtuur]]iks nimetati Saksa ordu suurmarssaliks. 45. rida: ==Ajalugu== ===Ordu loomine ja selle esimesed aastad=== Saksa ordu asutati [[1190]]. aastal [[Kolmas ristisõda\|Kolmanda ristisõja]] käigus [[Akko]] linna piiravate ristisõdijate laagris [[Jerusalemma kuningas\|Jerusalemma kuningas]] [[Friedrich II (Švaabimaa)\|Friedrich II]] soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale ~~eestkätt~~eeskätt rüütliseisusest ja [[Saksamaa]]lt pärinevad isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba [[12. sajand]]i alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne [[1187]]. aastat, mil [[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria\|Süüria]] [[sultan]] [[Saladin]] linna vallutas. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja [[ristisõjad\|ristisõdijatele]] öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal [[1198]] kinnitas [[paavst]] Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil. 68. rida: [[Pilt:Marienburg 2004 Panorama.jpg\|400 px\|thumb\|[[Marienburgi ordulinnus]]]] [[File:Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg\|thumb\|[[Malborki ordulinnus]]]] Kuni [[1291]]. aastani asus ordu [[kõrgmeister\|kõrgmeistri]] residents [[Akko]]s, linna langemise järel viidi see üle [[Veneetsia]]sse ~~ning~~ja [[1309]]. aastal [[Malbork\|Marienburgi]]. [[Malborki ordulinnus]] oli Saksa ordu keskuseks kuni [[1457]]. aastani, mil selleks sai [[Königsberg]]. [[1525]]. aastal asus ordukeskus ümber [[Saksamaa]]le [[Mergentheim]]i ~~ning~~ja [[19. sajand]]il [[Viin]]i. Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. sajandil:

Saksa ordu: erinevus redaktsioonide vahel