Fotograafia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Fotograafia esimestel kümnenditel osutus suurte piltide tegemine raskeks, kuna fotode kontaktkopeerimise teel suurendamine oli keeruline ja kulukas ning tulemuski polnud kehva pildikvaliteedi tõttu enamasti rahuldav. Seepärast oli ainuke võimalus suurte piltide tegemiseks kasutada suuri fotoplaate ja seega ka sarnase mõõduga kaameraid. Esimeste suuremate kaamerate seas loodi 1858. aastal 3,7 m pikkune aparaat, mis tegi fotosid umbes 1 m² kaadrile. Nõudluse kasvades valmistati aga ka järjest suuremaid kaameraid ja sajandivahetuse paiku ehitati USA-s neist kõige suurem, mis kandis nime „Mammut“. See konstrueeriti spetsiaalselt reklaampiltide tegemiseks ühele raudtee-ettevõttele ja tulemuseks olid 3,3 m² suurused fotod.

 

 

Stereofotode tegemiseks tavaline kaamera ei sobinud ja vaja oli spetsiaalset stereokaamerat. Selle tööpõhimõte oli lihtne: kahte ühesugust kõrvuti asuvat fotoplaati tuli samal hetkel ja võrdselt säritada. Ühe esimestest [[stereokaamera]]test patenteeris 1856. aastal inglane [[John Benjamin Dancer]]. See meenutas välimuselt lihtsalt kahte kokkupandud kasti. Alumisse kasti paigutati fotoplaadid, mis pärast teravustamist tõsteti vastava vardaga ülemisse kasti, kus toimus plaatide säritamine. Kui arvestada, et kaameral oli ka avamuutmismehhanism, oli oma aja kohta tegemist üsna keerulise aparaadiga.

 

=====TLR-tüüpi peegelkaamerad=====

 

Esimene TLR-tüüpi peegelkaamera valmistati aastal 1880 ja paari kümnendi jooksul järgnesid veel mõned, kuid peamiselt ebamugava vertikaalselt pikliku kaadriformaadi tõttu vaibus huvi nende vastu üsna kiiresti. 1920. aastatel võeti seda tüüpi kaameratel kasutusele 6x6 cm [[ruutformaat]] ja sajandi keskpaigas oli tegu ühe populaarsemat tüüpi kaameraga, mis tõenäoliselt just oma lihtsusega pani aluse paljude riikide kaameratööstusele.